2012. aasta möödus Reformierakonnal ämbrite kolisedes, kuigi erakond ise ei tunnista siiani selgesõnaliselt, et oleks midagi valesti teinud.
Kuigi teistel erakondadel oli tänavune aasta võrdlemisi rahulik, siis mõni plekk jäi külge ka neile.
Valetamine maksis rahva toetuse. Mais algas kogu edasise aasta jooksul Reformierakonda kummitanud varjatud rahastamise skandaal. Silver Meikar avaldas Postimehes artikli, kus tunnistas erakonnale teadmata päritolu raha annetamist ja avas kaarte skeemi toimimise osas. Skandaali peakangelasteks said justiitsminister Kristen Michal ja riigikogu liige Kalev Lillo.
Kristen Michal astus ametist tagasi alles detsembris, kuid ka siis ei tunnistanud ta mingit süüd. Valetamine ja ülbus on olnud ka teiste reformierakondlaste stiil selles skandaalis. Rahvas tuli tänavatele, et avaldada meelt valeliku poliitika suhtes. Tuntud ühiskonnategelased koostasid kodanikualgatusliku pöördumise Harta 12.Siiani ei tea me, kuidas täpselt toimus Meikari avalikustatud Reformierakonna varjatud rahastamine ja kelle raha parteisõdurid erakonna kassasse tassisid. Reformierakonna toetus on aga viimaste aastate madalaim - detsembris 22%. Partei langes populaarsuselt kolmandaks sotside ja Keskerakonna järel.
Salapärane koostööpartner. Alates maikuust avaldasime mitmeid artikleid Reformierakonna propagandaväljaandeid kirjastanud ettevõttest Fidenter, mille omanik oli salapärane Šveitsi privaatpanga Julius Baer konto. Tähelepanu äratas konto veider saksa ja inglise keelest kokku miksitud nimetus "BANK JULIUS BAER & CO, ESTLAND MAIN ACCOUNT".
Reformierakonda häiris teema sedavõrd, et partei kaebas Äripäeva kohtusse mõningate sõnastusvigade pärast, ja saavutas ka osaliselt oma hagi rahuldamise, kuid sisulisi vastuseid ei ole erakond oma pangakonto taha varjunud koostööpartneri kohta andnud.
Pangakonto taga on väitnud end olevat erakonna palgal olev Remo Tiigirand, kel aga ei saa avalike andmete põhjal mitte kuidagi olla piisavalt vara, et pääseda privaatpanga kliendiks, mis eeldab vähemalt miljoni euro paigutamist panga kaudu. Alles hiljuti ilmus tuttava kakskeelse nimega Julius Baeri pangakonto välja Pro Kapitali aktsionäride nimekirjas. Tiigirand ei selgitanud seda asjaolu.
Rosimannuste skandaal. Novembris algas Äripäeva mitmest kaaneloost Autorollo skandaal. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse, tema abikaasa, Reformierakonna tipp-poliitiku Rain Rosimannuse, ja advokaat Siim Roode vastu on esitatud poole miljoni eurone hagi seoses ministri isale Väino Pentusele kuulunud pankrotis veofirmaga Autorollo.
Autorollo on väidetavalt varast tühjaks tehtud ja seda eelkõige kahel viisil. Esiteks, autopark viidi esmalt tütarfirmasse ja seejärel müüdi osa masinatest teadmata ostjale. Teiseks vormistati kaks sularaha laenulepingut, millest vähemalt üks võib olemasoleva info põhjal olla võltsitud. Tegemist võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega. Autorollos toimunu osas algatati kevadel kriminaalasi, mille raames uuritakse ka novembris ja detsembris avalikuks saanud infot.Minister väitis oma esimeses intervjuus Äripäevale, et tal puudub igasugune seos Autorolloga ja et advokaat Siim Roodega pole ta Autorollo teemal eraldi suhelnud. Ometi avaldas Äripäev hiljem kirjavahetused, kust ilmneb, et Roode, mõlemad Rosimannused ja Autorollo toonased töötajad olid omavahel kirjavahetuses. Tingimus Roode poolt oli, et kirjavahetusse peavad olema kaasatud ka Rosimannused, kes omakorda jagasid ka korraldusi Autorollo töötajatele.
Autorollo suurim võlausaldaja oli riiklik sihtasutus KredEx, kes sai oma laenukäendusest kahju umbes 300 000 eurot.
Eesti Ekspress kirjutas, et Autorollost võeti nelja aasta jooksul välja 17 miljonit krooni sularaha. See on üle 11 600 krooni päevas. Sarnaselt Kristen Michali skandaalile kinnitas ka peaminister Andrus Ansip, et tema usaldab endiselt keskkonnaministri portfelli Keit Pentus-Rosimannuse kätte.
Valitsus silmitsi streikidega. Eestis pole just tavaline, et rahvas tuleb tänavatele, kuid lisaks valeliku poliitika vastu streikimisele tulid tänavatele ka õpetajad ja arstid.
Õpetajad streikisid märtsis. Äriäev avaldas enne streiki arvamust, et õpetaja keskmine brutopalk peab tõusma 1000 eurole kuus. Aasta teises pooles hakkasid streikima ka arstid. Kui õpetajaid toetas rahvas pea jäägitult, siis Eesti mõistes üsna heldelt tasustatud arstid jäid oma nõudmiste põhjendamisega pisut hätta.
Õpetajate miinimumpalk tõuseb streigi tulemusel uuest aastast umbes 15 protsenti ehk 700 euroni, kuid mitmed sisulised probleemid ootavad endiselt lahendamist. Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnum on olnud, et kui vähem inimesi teeb ära sama töö, siis on võimalik nende palka tõsta.Kuigi arstide streik leidis ühiskonnas õpetajate omast vähem toetust, oli tulemus streikijatele mitmekülgsem. Arst-residentidele haktakse palka maksma täistööaja eest, väheneb arstide ja õdede koormus ning uuel aastal tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti.
kauplemisega seotud seadusandlus osutus hambutuks.
Kirjavahetuse varastamise skandaal. Jaanuaris algas ka Rummu kirjade skandaal ehk lugu sellest, kuidas sotsiaaldemokraadi Hannes Rummu kirjad sattusid keskerakondlase Priit Toobali kätte. Kirjad leiti Keskerakonna kontori läbiotsimise käigus. See juhtum tekitas arutelu, kas ajakirjanikud tohiksid kasutada varastatud infot. Debatti sekkus ka president Toomas Hendrik Ilves.
IRLi skeemimeister luubi all. Kahtlustuse kelmusskeemi organiseerimises sai endine EASi nõukogu liige, IRLi kuuluv Anti Tammeoks. Tammeoksa üheks suuremaks skeemiks nimetavad jäätmeäri telgitaguseid tundvad inimesed tema loodud taaskasutusorganisatsioone - MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Rehviliit ja MTÜ Elektroonikaromu - ning mitmeid teiste inimeste nimel olevaid firmasid, mida Tammeoks väidetavalt kasutab raha liigutamiseks. Tammeoksa head tuttavad on Autorollo skandaali võtmetegijad Rain Rosimannus, Keit Pentus-Rosimannus ja Siim Roode. Perekond Rosimannusel ja Tammeoksal aitavad sel aastal puhkenud skandaalides juriidiliselt korrektseid lahendusi leida advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcous advokaadid. Tammeoksa kriminaalasjas toimub praegu kohtueelne uurimine.
kommunikatsiooniminister Juhan Parts lubas oma mütsi ära süüa, kui kuulis Äripäevalt, et riiklikult olulise Väo maanteetranspordi liiklussõlme ehitusprojekti rahastab kütusefirma Olerex, kelle tankla kerkib otse keset ristmikku. Parts ei suutnud uskuda, et üks erafirma mitu miljonit eurot riiklikule teeprojektile kulutab. Olerexi jaoks on aga mängus ülimagus tanklakoht. Äripäeva andmetel pole aga minister Parts oma lubadust täitnud, müts on alles. Küll aga teatas maanteeamet enne pühi, et Väo liiklussõlme detailplaneering peatatakse ning hakatakse kavandama uut lahendust.
Minister Partsil on olnud raske aasta, tema ministeeriumi haldusalas on olnud mitmeid probleeme, alates maanteeameti juhtide lustireisidest kuni Estonain Airi raskusteni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!