Eesti jaoks on tulevikus oluline omada korrespondendipunkti, kas Pekingis või Shanghais, kuna Aasia on kujunemas maailma juhtivaks mõjukeskuseks, sõnas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
„Mina isiklikult olen arvamisel, et lisaks New Yorgile, Brüsselile ja Moskvale on ka Eesti jaoks tulevikus oluline omada korrespondendipunkti Aasias, tõenäoliselt Pekingis või Shanghais,“ sõnas Mihkelson. „Kuid mõistagi on see iga toimetuse enda otsus.“
„Väliskomisjoni arutelul eelmisel esmaspäeval Eesti juhtivate väljaannete peatoimetajatega räägiti eeskätt välispoliitiliste teemade kajastamisest meie ajakirjanduses, kaasa arvatud ka väljaannete tegevus väliskorrespondendi kohtade omamiseks või kavandamiseks. Teatavasti on väliskorrespondendid täna üksnes ERRil,“ selgitas Mihkelson.
„Mis puudutab uusi või tulevasi võimalikke korrespondendipunkte, siis siin tõepoolest tõstatus komisjoni istungil küsimus, kui hästi on näiteks täna leidmas kajastamist maailma juhtivaks mõjukeskuseks kujunevast Aasiast, sealhulgas siis ka Hiinast,“ nentis ta.
„Ka on need ajad juba ammu möödas, kui ajakirjanik töötas saatkonna ruumides. Mina lahkusin omal ajal Postimehe Moskva korrespondendina saatkonna külalistemajast juba aastal 1995, kui Viini konventsiooni alusel raamistati meie välisesinduste tegevus,“ meenutas Mihkelson.
„Pekingisse ehitatav saatkond on aga kavandatud perspektiiviga, kuna Hiina tähtsuse kasv maailmapoliitikas on vaieldamatu,“ sõnas ta.
ERR eelistab BerliiniEesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles, et ERRi arengukavas praegu korrespondendipunkti avamist Pekingis ei ole.
„Kui meie eelarvelised võimalused oleksid suuremad, siis kindlasti meil oleks vaja palju rohkem korrespondente üle maailma kui täna on, aga me oleme praegu järjekorra pannud väga selgelt selliselt, et meie järgmine korrespondendipunkt peaks olema Berliinis,“ rääkis Allikmaa.
„Me oleme rääkinud korrespondendipunktist Helsingis, Lähis-Idas ja tõepoolest kunagi kusagil fantaasiates on olnud ka korrespondendipunkt Pekingis, aga see meie arengukavades täna küll mitte kuskil ei kajastu. Arengukavades on praegu Berliin ja Helsingi,“ rõhutas ta.
„Meie tegevuskavades seda (korrespondendipunkti Pekingis – toim) täna veel ei ole, aga kui see esitatakse tellimusena ja koos vajalike ressurssidega, ma ei välistaks,“ lausus ta.
Seotud lood
Eesti ettevõtjad tutvustavad täna riigikogule oma huve ja võimalusi Aasia turgudel.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”