Langusse või mitte, valikut ju pole, vastas rahandusminister Jürgen Ligi kriitikale, et Kreeka läheb kärbetest sügavasse langusesse ja vajab uusi abipakette.
Järgneb Jürgen Ligi kommentaar:
Võõra rahaga jõukust ei hoia ja ükski teise riigi valitsus ei saa seda teha enda maksumaksja arvel. Kreekas on vaja kohandumist, kulude ja elatustaseme alanemist ning struktuurseid reforme kasvu taastamiseks.
Mida muud Eestis saakski öelda, kui oleme ise elanud läbi 1990ndate reformid ja kordades suurema languse, ning 2008./2009. kriisi, millele reageerisime hoopis tõhusamalt vabatahtlikult, ilma teiste rahale lootmata.
Aga Kreeka olukord on muidugi teistsugune ka. Ühelt poolt on hulk kasutamata võimalusi kasvupiirangute näol, teiselt poolt on panustatud riiklikele laenudele sisetarbimisele, mistõttu kärped mõjuvad otsesemalt kasvule.
Teine abiprogramm kestab plaani järgi 3 aastat ning arvatavasti suudab riik põhjast selle ajaga läbi käia. Praegu eeldatakse küll programmijärgset tegevust, ent välisabi vajadus ei peaks olema siis enam praegusega võrreldav. Kreekat ootab vajadus hoida pikki aastaid eelarvet suures struktuurses ülejäägis, ent turule tagasi ta niipea siiski ei jõua.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kreeka eelarve puudujääk kasvab sel aastal 6,7 protsendini SKPst. See seab kahtluse alla Kreeka säästuplaani tervikuna.
Kommenteerides Keskerakonna otsust hääletada riigikogus Kreeka uue abiprogrammi vastu, ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et ei naudi ka ise neid lõputuid debatte Kreeka ümber ja rahaeraldisi, kuid keegi peab seda tegema.
Ma saan aru, miks maraton on Kreeka sõna, jaksas rahandusvolinik Olli Rehn pärast ligi 13 tundi väldanud eurogrupi kohtumise veel nalja visata, kuid ka uue abipaketiga, milles rahandusministrid kokkuleppele jõudsid, pole Kreeka maraton veel finišis.
Keskerakonna fraktsioon ei toeta riigikogus eelnõu, mille jõustumisel saab Kreeka EFSFi kliendiks, sest Eesti majanduslikus olukorras pole mõistlik anda teisele riigile üle 300 miljoni euro suurust garantiid.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.