Riigikogu liikme Marianne Mikko sõnul ei saa meie meesministrid pead liiva alla matta, kui jutuks tuleb võrdõiguslikkus - surve Euroopast on olemas.
Kui me ei taha Euroopas sattuda musta nimekirja, peame rohkem naisi kaasama, arvab endine europarlamendi saadik Mikko. Sookvootide teema on Eestis pigem hirmutav, kuigi Euroopa Liidus on juba levinud regulatsioon, et börsiettevõtete nõukogudes peaks 40% olema naisi.
Infosüsteemide ja majandustarkvara arendaja HÄT Systems märkis hiljuti töökuulutuses turundusosakonda uut inimest otsides, et eelistatud on naiskandidaadid. Otsuse tingis ka ettevõtte juhtide tundmus, et naisi diskrimineeritakse palkamisel juba niigi. "Naised leiavad tööd raskemini, aga meil pole nende vastu midagi, nii et miks mitte," sõnas üks firma omanikke Roland Kasela.
Nende ettevõtte turundusosakonnas oli kümnekordne meeste ülekaal. "Oleme vaadanud, et lojaalsuse mõttes on naised meie ettevõtte jaoks paremad. Võib-olla nad ei jookse kohe uude töökohta veidi suuremat palka taga ajama. Ehk suudavad rohkem hinnata võimalusi, mida meie saame pakkuda, näiteks head töökeskkonda või koolitusi."
Peamine põhjus, miks Kasela firma teadlikult naisi valib on järgmine: "Lootsime tasakaalu, et tekiks teisest vaatenurgast lähenemisi ja sekka teistsugust arvamust."
Mikko on veendunud, et Põhjala riigid on edukad just tänu kehtestatud kvootidele. "Oodata, kuni aeg asjad paika loksutab ehk loota evolutsioonile, on tore, aga see ei toimi," kõlab Mikko veendumus. "Sookvoodid on vahend millegi saavutamiseks. Vastasel juhul ruulib meie riigis ainult keskealine heteromees. See tähendab, et kohta pole noortel, vanadel ega naistel."
Loe lähemalt sookvootidest ning sel teemal intervjuud Marianne Mikkoga tänasest Äripäeva paberlehest.
Autor: Katariina Krjutškova, Ave Lepik
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!