ELi ettepanek nõuda ettevõtetelt, et juhatuse liikmetest 40% oleksid naised, pehmenes viimasel minutil, kuna õigusteadlaste hinnangul on ranged kvoodid ELi lepetega vastuolus.
Euroopa Liidus täidavad kõikidest juhikohtadest 85 protsenti mehed ning osa ELi prominentsete institutsioonide naisi soovib selles küsimuses suuremat soolist tasakaalustatust saavutada, kuid nende pingutused on aga pälvinud suurt vastuseisu, vahendas Reuters.
ELi õigusvolinik Vivian Reding on võidelnud selle nimel, et tema eelnõuettepanek sookvootide kehtestamiseks läbi suruda. Reding tahtis, et ettevõtete juhtkonnalt nõutaks 40protsendilist naiste osalust. Nõude rikkumisega kaasneksid sanktsioonid. Tema plaani kohaselt pidanuks kvoodid jõustuma 2020. aastal.
Euroopa Komisjoni õigusekspertide hinnangul on plaan seadustega vastuolus, sest riikidelt ei saa sookvoote nõuda, küll võib pingutada selle nimel, et juhtkondades sooküsimust rohkem kaalutaks.
Lisaks on mitmed ELi riigid teatanud, et ei toeta Redingi plaane.
Autor: 1321-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Eestis on Euroopa Liidu kõige sügavam palgalõhe. Samas pole see nii lihtne, et paneme sookvoodid ja mure murtud," sõnas peaminister Ansip Riigikogu ees.
Riigikogu liikme Marianne Mikko sõnul ei saa meie meesministrid pead liiva alla matta, kui jutuks tuleb võrdõiguslikkus - surve Euroopast on olemas.
Euroopa Komisjoni volinikul Viviane Redingil ei õnnestu ilmselt toetust leida oma plaanile kehtestada börsifirmade juhtkonnas sookvoodid ELi tasandil seadusega.
Naiste vähene võim ühiskonnas – olgu majanduslik või poliitiline – on tõesti probleem. Aga selle ravimiseks ei sobi ärimaailmas samad meetodid mis poliitikas, leiab ajakirjanik Kadri Bank.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.