Ansip: majanduskasvu aluseks on korras rahandus

„Nendes riikides, kus tasakaalust on välja mindud, on tulnud riigil ja kõigil kodanikel maksta väga ränka hinda, ütles Ansip.

Nii ei kinnitanud peaminister eile ka informatsiooni, et hiljuti läinud aasta kohta eesmärgist oluliselt suurema eelarvedefitsiidi avalikustanud Hispaania taotleb teistelt liikmesriikidelt juba seatud eesmärkide leevendamist.

„Hispaania ei küsi mingisuguseid erandeid,“ eitas Ansip. „Praeguses kriisi faasis ei oleks ka mõeldav äsja kokku lepitud reeglitest kõrvale kaldumine.“

Täna, Ülemkogu teisel päeval, allkirjastavad 25 riiki 27st nn fiskaalleppe, mis Euroopa Liidus eelarvedistsipliini veelgi tugevdab.

Laiemalt keskendub selle nädala Ülemkogu meetmetele majanduskasvu kiirendamiseks.

Muuhulgas soovitab Ülemkogu liikmesriikidel investeerimisprioriteete paika pannes eelistada rahapaigutusi, mis rajaksid alust tuleviku majanduskasvule.

Küsimusele, kuivõrd vastavad taolisele eesmärgipüstitusele Eesti ambitsioonikad plaanid valmis ehitada ERM ja kunstiülikooli hoone, vastas Ansip, et majanduskasvu ei saa võtta nii kitsalt, et tingimata tuleks treipinki investeerida. „Ilma hariduseta ja ilma kultuurita on majanduskasv mõeldamatu,“ ütles ta, lisades, et n.ö klaasi ja betooni investeerimise kõrval ei ole Eestil midagi häbeneda ka teadus- ja arendustegevuse investeeringutest rääkides.

Taas oli Ülemkogul kõne all ka ettevõtete jaoks bürokraatia ja administratiivse koormuse vähendamine. Euroopas on ikka alles riike, kus nn reguleeritud elukutseid, mis ei võimalda vaba konkurentsi ega tööjõu vaba liikumist, on jätkuvalt üle 350. Eestis on reguleeritud elukutse arvu juba oluliselt vähendanud. Jäänud on umbes 47-49 taolist ametit – näiteks notarid.

 „Ka meil on arenguruumi,“ ütles Ansip, ent võrreldes teiste riikidega on olukord parem. „See tähendab aga, et meie inimeste mujale konkureerimine on raske, kuna administratiivsete barjääridega on seal teistest ELi liikmesriikidest tulnud spetsialistide töötamine mingitel elualadel praktiliselt võimatuks tehtud,“  ütles Ansip.

Ülemkogu arutas ka liikmesriikide võetud kohustuste täitmist. Eesti puhul näiteks on eesmärgiks seatud eripensionite reform ja haridusreform veel pooleli, kuid juba alustatud. „Ainus asi, mida me kavandatud tähtajaks ei suuda teostada, on eelarvepiirangute sisseviimine eelarve baasseadusesse,“ ütles Ansip. See aga ei tulene praegu niivõrd Eesti suutmatusest, kui Euroopa üldiste regulatiivsete aktide puudusest, ütles Ansip.

Ülemkogu ei teinud eile otsust euroala päästefondide EFSFi ja ESM võimaliku liitmise osas, mida ootavad euroala riikidelt G20 riigid ja IMF. Seda hakkavad arutama rahandusministrid, ütles Ansip. Küll aga peeti vajalikuks kiirendada sissemakseid juulist jõustuva ESMi põhikapitali, mis Eesti puhul tähendab tänavu 60 miljonit eurot kokku 148,8 miljonist.

Ansip ütles, et Ülemkogul tekitas elava diskussiooni ka nn 12 kiri, millele on alla kirjutanud Eesti ja veel 11 riigi peaministrid. Sisuliselt on tegemist majanduskasvu ergutavate meetmetega, mis on Euroopas juba erinevatel aegadel ära otsustatud, kuid ikka alles ellu viimata. Nagu Euroopa patent, mida on arutatud juba aastakümneid. Ning näiteks konkurentsi parandamine teenuste turul võiks lisada ELi SKP-le 2,8%, energiaturu avamine 4%.

„Utreeritult võib väita, et need ettepanekud, mis me tegime, on odavalt teostatavad, kuid efekt, mis nende realiseerimisest saadakse, on väga suur,“ ütles Ansip.

Millised ettepanekud konkreetselt Ülemkogu lõppjäreldustes toetust leiavad, oli eile esimese päeva õhtul veel vara öelda.

Siseturu ja konkurentsivõime arutusel olid teemaks ka ühenduste väljaarendamised. Suurprojektide rahastamiseks tegi Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eile ettepaneku nn projektivõlakirjade kasutusele võtuks. Need ei ole kardetud eurovõlakirjad, vaid instrument, mis võimaldaks konkreetse projekti rahastamiseks kaasata erakapitali.

„Eesti ei lähe sellisel moel raha hankima,“ ütles Ansip. „Kui aga Euroopa Komisjon seda teeb, võtame vastu vahendid selleks, et investeerida Rail Balticusse või lairiba võrku.“

Ülemkogu otsustas eile uueks ametiajaks tagasi valida ka Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, kellest saab ühtlasi edaspidi eurogrupi president.

„Herman Van Rompuy on suure töövõimega ja laia silmaringiga ning ta tajub nii suurte riikide huvisid ja väikeste muresid, kui väikeste huvisid ja suurte muresid detailideni ja tema otsuste formuleerimise oskus on midagi harva nähtavalt head,“ iseloomustas Ansip pigem kulisside taga toimetavat meest. Samas ei pruugi just Ülemkogu eesistuja olla see, kellele USA president Euroopas esimesena helistama peaks. Euroopa institutsioonide ülesehitus on keerulisem. Lisaks Ülemkogu eesistujale on Euroopa Komisjoni president, Euroopa Parlamendi president ja välispoliitika kõrge esindaja.

Ülemkogu otsustas eile ka anda Serbiale ELi kandidaatriigi staatus ning lükata otsus Rumeenia ja Bulgaaria liitumise kohta Schengeni viisaruumiga edasi sügisesse.