Idee poolest oleks tervitatav, kui pensionifondid tõstataksid Eestis investeeringute osakaalu, kuid unustada ei tohiks investeerimise põhieesmärki, sõnas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
Järgneb rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste kommentaar:
„Pensionisüsteemi põhieesmärk on pensioni suuruse maksimeerimine ja kõik ülejäänud eesmärgid peavad seda toetama. Seetõttu on püütud pensionifondide investeerimisreegleid kujundada selliselt, et fondivalitsejatel on võimalus tagada investorile hea pikaajaline tootlus mõistliku riskiga. Sealjuures on inimesel võimalik valida erinevate riski/tootluse suhtega fondide vahel. Investeerimispiirangute kujundamisel on välditud kohustuslikus korras investeerimist konkreetsesse instrumenti või regiooni. Riigipõhiste piirangute puudumine on samuti kooskõlas EL-i seadusandlusega (kapitali vaba liikumise nõuetega) ja ühtse finantsturu põhimõtetega. Kehtivas regulatsioonis ei ole seega otseselt takistusi ega ka kohustust investeerida Eestisse, vaid pigem on see fondivalitsejate valik, mille on tinginud Eesti turu mahu piiratus ja ka sobilike finantsinstrumentide vähesus.
Mitmesambalise pensionisüsteemi loomisel oli üks kaaseesmärkidest ka kohaliku finantsturu areng. Pikaajalised pensioniinvesteeringud võiksid idee poolest toetada pikaajaliste finantsinstrumentide turu arengut, need omakorda positiivselt mõjutama investeeringuid, majanduskasvu ja pensionäride heaolu. Reaalsuses on investeeringud Eestisse tõepoolest olnud tagasihoidlikud. II samba fondid on 2011. aasta lõpu seisuga Eestisse paigutanud küll kokku ligi 24% varadest, kuid suurem osa sellest on deposiitides ning otse reaalmajandusse on investeeritud hinnanguliselt 5-7%.
Idee poolest oleks tervitatav, kui pensionifondid tõstataksid Eestis investeeringute osakaalu, kuid unustada ei tohiks investeerimise põhieesmärki. Muudatused peavad olema põhjendatud ja põhjalikult läbianalüüsitud, kuna otsused mõjutavad enamuste tulevaste pensionäride sissetulekut. Investeeringute osakaalu Eestisse ei saa tõsta üleöö, tegemist on pikaajalise protsessiga, mis peab toimuma käsikäes ettevõtluskultuuri ja kohaliku kapitalituru arenguga.
Hetkel on rahandusministeeriumis väljatöötamisel uus investeerimisfondide seadus. Selle väljatöötamise käigus hinnatakse ka seda, kas ja kuidas pensionifondide vara investeerimisega seotud reegleid muuta. Kõne alla võivad tulla muudatused, mis avardavad valikuvõimalusi pensionifondide vara investeerimisel. Muuhulgas kaalutakse ka erinevaid võimalusi, mis aitaksid motiveerida fondihaldureid Eestisse rohkem ja pikemaajaliselt investeerima.
Seotud lood
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman leiab, et Eestis tegutsevate pensionifondide raha tuleb suunata Eesti kapitaliturule, sest nii saab riik elavdada Eesti majandust.
Nordea Pensioni juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul tuleks selleks, et II pensionifond investeeriks rohkem Eestisse, otsida võimalusi ka börsilt.
Eestis tegutsevad Skandinaavia pangad on üha rohkem viinud otsustamist Eestist eemale ning Stockholmist vaadatuna on ilmselt mõnevõrra raskem näha vajadust Eestisse investeerida, kommenteeris tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.