Kreeka survestab oma võlausaldajaid

Sellega loodab Kreeka oma võlakoormast enam kui 100 miljardit eurot maha kanda – nii kordas Ateena eile hoiatust, et vajadusel surutakse võlakirjavahetus läbi muude meetmetega.

Kreeka teatas, et neile võlakirjaomanikele, kes pakutud võlakirjavahetusest keelduvad, Kreekal raha välja maksta ei ole.

Ajaleht Wall Street Journal kirjutas, et on üsna tõenäoline, et kõik need võlakirjaomanikud, kelle käes olevad võlakirjad on emiteeritud Kreeka seaduste kohaselt, sunnitakse ühel või teisel moel võlakirjavahetusega leppima. Seda võimaldavad Kreeka seadustesse läinud kuul tagantjärele sisse viidud muudatused. Selliste võlakirjade maht on 177 miljardit eurot.

Peamiselt oli teisipäevane hoiatus aga mõeldud neile kreeditoridele, kelle käes on võlakirjad, mis emiteeritud mõne muu riigi seaduste järgi. Nende käes on võlakirju ca 21 miljardi euro suuruses mahus.

Tosinkond suurpanka ja finantsasutust teatas sel nädalal, et kavatseb võlakirjavahetuses osaleda. Samuti osalevad kõik kuus Kreeka suuremat panka ning enamus Kreeka pensionifonde.

Sundi pole vaja kasutada, kui 90% võlakirjaomanikest pakutava vahetusega nõustuks. Nii kõrge osalus on paraku ebatõenäoline.

Lisaks on osa võlausaldajaid kindlustanud oma laenud CDSide abil ja on huvitatud nende väljamaksmisest.

Paljude analüütikute hinnangul ei ole Kreeka võlausaldajatele pakutav tehing halb. See on võimalus mingigi raha tagasi saada riigist, mille majandus on sügavas languses ning mis sõltub arvete maksmiseks euroala riikide ja IMFi abirahadest.

„Keegi ei ole tegelikult huvitatud selle tehingu kokkuvarisemisest,“ ütles endine IMFi ametnik Charles Blitzer. „Ükskõik kes sa oled, sa oled halvemas seisus, kui see tehing läbi kukub.“

Osad võlakirjaomanikud ei ole siiski valmis nõustuma. Loodetakse näiteks sellele, et Kreeka – või õigemini Saksamaa ja teised euroala riigid – on valmis võlakirjad välja lunastama, et asi ühele poole saada – kui kogus on piisavalt väike. Saksamaa retoorika järgi sellele loota ei maksa, kuid arvestatav osa Kreeka abirahadest on viimasel pooleteisel aastal läinud just Kreeka võlausaldajatele.

Kui Kreeka keeldub maksmast, võivad võlakirjausaldajad katsuda õnne kohtus, kuid pakutav võlakirjavahetus kavandatud nii, et siingi ei pruugi olla suurt edulootust, kirjutab Wall Street Journal.