Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis heaks eurotsooni ministrite otsuse kiirendada Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) makseid ja suurendada ESMi mahtu. Otsuse poolt oli 9 ja vastu 6 komisjoni liiget, 2 jäi erapooletuks.
„Riikide poolt ESMile antavate garantiide kogusummad jäävad samaks, kuid sellele lisanduvad ajutise abimehhanismina mõeldud EFSFi võetud kohustused, näiteks hiljuti kokkulepitud Kreeka laenuprogrammi rahastamine. Seniste kohustuste kogumaht on ca 200 miljardit ja ESMi kogumaht 500 miljardit eurot,“ ütles EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas.
Sissemaksete kiirendamise vajadus tuleneb Rõivase sõnul eeskätt riikide soovist anda selge signaal, et tulemüür on piisavalt kõrge hoidmaks ära probleemide levik. "Loodetakse, et fondide suurem maht vähendab võlakriisi leviku tõenäosust," ütles Rõivas, rõhutades samas, et tulemüür on kõigest preventiivne meede, mitte tulekahju kustutaja ehk võlakriisi lahendaja."
Rõivase sõnul on Euroopa Liidus jätkuvalt liiga palju riike, kelle eelarve on lubatust suuremas miinuses.
"Praeguse seisuga on 27 riigist 23 jätkuvalt ülemäärases defitsiidis," tõi Rõivas näite. "Kui osa on seadnud selge eesmärgi juba 2012. või 2013. aastal defitsiit kontrolli alla saada, siis on ka neid, kel suur puudujääk kogu nähtavas tulevikus."
Kõnealused teemad olid arutusel eurogrupi 30. märtsi kohtumisel.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Rahandusministeeriumis valmis ligi 100-leheküljeline arvamus õiguskantsler Indrek Tederi taotlusele kaaluda, kas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte, mis võimaldab erandjuhtudel nn kiirmenetluse otsuseid, on vastuolus põhiseadusega.
Muu maailm ei kiirusta oma raha Euroopa toetamiseks välja panema, ehkki euroala võlakriis on suurim risk kogu maailma majanduse väljavaadetele – enne nõutakse Euroopalt endalt oma tulemüüride tugevdamist.
Kohustused on pigem väiksemas suunas, ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna Kopenhaagenis pärast stabiilsusfondide liitmise otsustanud eurogrupi koosolekut.
Hispaaniast võib kergesti tulla säde, mis euroala võlakriisi taas lõkkele lööb – hoolimata kriisi näilisest taandumisest on vaja tulemüüri tugevdada.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.