Maris Lauri leiab, et Eesti majandusprognoosi ei peaks mitte tuntavalt alandama, vaid rahandusministeerium peaks olema tagasihoidlik maksulaekumise ennustustega.
"Kindlasti läheb midagi keerulisemaks Eesti eksportööridele, kuid teisalt on Eesti kulueelis niivõrd suur, et kitsamad ajad Rootsis ja Soomes võivad tähendada hoopiski rohkem tellimusi Eestile ja investeeringuid Eestis. Hiina (ka tähismõistena) ei pruugi olla konkurentsivõimeline, kui tranpordikulud on suured ja muud riskid märkimisväärsed," kirjutab ta arvamusloos.
Samuti ei tasu tema hinnangul jätta tähelepanuta, et kuigi Euroopa majandusväljavaated on nigelad, on lootused siiski kasvule, mitte langusele. Lisaks on kasvanud jaekäive, paraneb tööhõive ning ettevõtted investeerivad.
Eelmisel nädalal prognoosis SEB oma Ida-Euroopa majandusülevaates ekspordisõltuvuses Eesti majandusele ja Leedule äkilist kukkumist, kuid Lätile pehmet maandumist.
Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas möödunud neljapäeval valitsuses rahandusministeeriumi uut majandusprognoosi, mis ennustab sel aastal majanduskasvu 1,7% ning tuleval aastal 3%.
„Võis karta ka hullemat,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi uut prognoosi valitsuse pressikonverentsil, tuues põhjuseks tumedaid meeleolusid Euroopas ja arenenud turgudel, mis otseselt Eestit mõjutavad.
Võrdluseks ennustas varem oma prognoosi avalikustanud Euroopa Komisjon Eestile tänavu majanduskasvu 1,2% ja eurotsoonile tervikuna langust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!