Ligi prognoosist: võis karta ka hullemat

„Võis karta ka hullemat,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi uut prognoosi valitsuse pressikonverentsil, tuues põhjuseks tumedaid meeleolusid Euroopas ja arenenud turgudel, mis otseselt Eestit mõjutavad.

Võrdluseks ennustas varem oma prognoosi avalikustanud Euroopa Komisjon Eestile tänavu majanduskasvu 1,2% ja eurotsoonile tervikuna langust.

„Praegu võib öelda, et see 1,7 on juba natukene rõõmsam noot, sest et Euroopa majandus selgelt näitab stabiliseerumise meeleolusid,“ ütles Ligi.

Peamine põhjus, miks rahandusministeerium oma selle aasta prognoosi 3%lt 1,7%-le alandas, oli Ligi sõnul olukord Euroopa majanduses. Ja seda mitte üksnes eurotsoonis vaid ka Eestile olulistel eksporditurgudel nagu Rootsis.

Seniste prognoosidega võrreldes on enim halvenenud just ekspordinumbrid.  Küll aga on kosumas sisenõudlus, nii investeeringud kui tarbimine, ütles Ligi.

Ligi sõnul tuleb prognoose vaadelda silmas pidades konteksti, kus Eestil on seljataga algselt prognoositust  tunduvalt kiirem kasv.

"Oleme läbi elanud kiire hõive kasvu ja tööpuuduse languse ja see protsess ei saa sellises tempos jätkuda, kui väliskeskkond nii pessimistlikuks on muutnud," ütles Ligi.

Positiivsed tendentsid siiski jätkuvad - tööpuudu jätkab langust.

"Aasta teine pool on rõõmsam," ütles Ligi trende kommenteerides. "Järgmine aasta on optimistlikum."

Inflatsioon aeglustub tänavu 3,3%le ja aeglustumine jätkub. Jätkub palga reaalkasv nii sel kui järgmisel aastal.

Täpsemad detailid avalikustab rahandusministeerium tuleval nädalal.