IMF annab euroala riikidele abilaene vaid koos Euroopa Liidu ja Euroopa Keskpangaga, ütles IMFi pressiesindaja. Sellega kummutas ta nädalavahetusel Iiri pühapäevalehes avaldatud väite, et kui Iirimaa euroala päästemehhanismiga (ESM) ei liitu, võib riik IMFilt vajadusel otse abilaenu küsida.
Mai lõpus toimub Iirimaal rahvahääletus euroalal distsipliini tugevdava fiskaalleppega liitumise üle. Kui vastus on ei, kaotab Iirimaa võimaluse ka ESMist abi saada, kuna see mehhanism on avatud vaid fiskaalleppega liitunud riikidele.
„Kui Iirimaa referendumil ei ütleb, ei ole Iirimaal juurdepääsu ESMi vahenditele,“ ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan. „Kui Iiri abiprogramm lõpeb, on uut abilaenu võimalik saada vaid ESMist,“ vahendas Wall Street Journal.
Ka reitinguagentuur S&P teatas reedel, et rahvahääletuse tulemus võib mõjutada Iirimaa reitingut.
Iirimaa sai ELi ja IMFi abipaketi 2010. a sügisel. Tuleval aastal saab abiprogrammi aeg ümber, kuid esilagu ei ole veel kindlust, kas Iirimaa suudab sealt edasi omal jõul turult mõistliku hinnaga laenu saada. Uuesti tuure võttev euroala kriis on ekspordist sõltuva Iirimaa majanduse uuesti langusesse tõuganud, suurendades tõenäosust, et riik võib vajada täiendavat välisabi.
Lepingu pooldajad on siiani Iirimaal ülekaalus olnud, kuid edumaa väheneb. Ajaleht Financial Times kirjutas täna, et pühapäeval avaldatud arvamusküsitluse järgi toetab fiskaalleppega ühinemist 47% vastanuist, vastu on 35% ja 18% ei oska praegu veel seisukohta võtta. Toetus on aga vähenenud ja lepingu vastased saavad tuult purjedesse Euroopas vallandunud debatist kärpekuuri vastu.
„“Ei“ vastust ei saa välistada, kuna paljud inimesed räägivad sellest hääletusest kui hääletusest kärpekuuri vastu,“ ütles Corki ülikooli lektor Jane Suiter.
Toetus valitsusele on vähenenud. „Ei“ leer väidab oma kampaanias, et lepingu maha hääletamine destabiliseerib valitsuse ja lõpetab neli aastat väldanud kärpekuuri.
Seotud lood
Iiri valitsuse täna avaldatud andmeil kahanes SKP läinud aasta viimases kvartalis 0,2% võrreldes eelnenud kvartaliga, mil see tagurdas 1,1%.
Iirimaal, nagu Eestil, tuleb lähiajal sügavalt kaaluda, mida riigil oleks võita või kaotada euroala alalise päästemehhanismiga ESM ühinemisest.
Iiri peaministril Enda Kennyl võib õnnestuda see, mis Kreeka ja Prantsusmaa valitsusjuhtidel ei õnnestunud - saada kärpekursile ja eelarvedistsipliinile valijate toetus.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.