Iirimaalt võib tulla kärpekuurile jah

Neljapäeval toimuva referendumi eel on Iirimaal kõik viimased arvamusküsitlused näidanud fiskaalleppe toetajatele edumaad.

Tegemist on Saksamaa kantsleri Angela Merkeli eestvedamisel sündinud leppega, mis jõustab Euroopa Liidu 25 liikmesriigis rangema eelarvedistsipliini. Iirimaa on ainus riik, mis leppe ratifitseerimiseks rahvahääletusele paneb.

Tulemust on siiski raske ennustada, kuna väga suur protsent, ligi 27-30% valijatest, pole selget seisukohta veel võtnud. Kõhklejaid arvestamata kõigub toetus fiskaalleppele aga umbes 60% piiril, näitasid ajalehtede Sunday Times ja Sunday Independent viimased küsitlused.

Eestile ja teistele euroala riikidele on Iiri referendum oluline eelkõige selle poolest, et murendab või tugevdab investorite usaldust Euroopa valitsusjuhtide võimesse kriis kontrolli alla saada. Kõige vahetumalt tunnetavad otsuse tagajärgi aga iirlased ise - fiskaalleppega liitumisest sõltub juurdepääs euroala alalisele päästemehhanismile ESM, mille toetusest loobumine võib kalliks maksma minna.

Sama teema - ESMiga liitumine - on aktulaane Eestis. Nagu rahandusminister Jürgen Ligi, rõhutab ka Iiri peaminister Enda Kenny, et euroala kindlustuspoliisi ei oleks mõistlik tagasi lükata.

"Ainult "jah" referendumil tagab Iirimaale juurdepääsu Euroopa alalisele abifondile, kui Iirimaa seda kunagi vajama peaks," ütles Kenny nädalavahetusel telepöördumises. "Ma tahan, et meie riigil oleks samasugune juurdepääs sellele kindlustusele nagu teistel euroala riikidel. See on tähtis," vahendas agentuur Bloomberg.

On üsna tõenäoline, et ühel või teisel moel on Iirimaal seda kindlustust tarvis.Iiri valitsuse eesmärk on küll kapitaliturgudele naasta, kui ELi ja IMFi abiprogramm 2013. a lõpeb, kuid Kreeka ja Hispaania ümber uuesti ägenev euroala võlakriis ei pruugi seda võimaldada."Iirimaa on teinud viimasel aastal väga suuri edusamme. On tõesti kahju, et Kreekas toimuv selle kõik ära rikub," tunnistas endine Euroopa Keskpanga juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi nädalpäevad tagasi Dublinis antud raadiointervjuus. "Ilma Kreeka sündmusteta oleks Iirimaa saanud kapitaliturgudele naasta," ütles ta.

Iiri kümneaastaste võlakirjade tootlus on sel kuul uuesti kerkinud läbi 7% piiri, jäädes eile 7,21% tasemele. See on poole madalam Iirimaa rekordist 14,1% tasemel, kuid ikka alles kõrge laenuraha hind.

Ka referendumi "ei" võib takistada kapitaliturgudele naasmist, kuna ESMi toeta võivad turud Iirimaale laenamise liiga riskantseks hinnata.

Samas võib Iirimaa vajada täiendavat abi riigi abiga juba päästetud pankades hapnevate kinnisvaralaenude pärast, hoiatas hiljuti Deutsche Bank. Iiri keskpanga andmeil on enam kui üks igast kümnest kodulaenust 90 päeva teenindamata. Rohkem kui pooled Iiri kodulaenu omanikest on olukorras, kus laen on suurem kui selle eest soetatud eluaseme väärtus. Ning visalt kõrgel püsiv tööpuudus (14,3%) ja palkade alanemine muudab laenude teenindamise järjest keerulisemaks.

Iiri valitsus hoiatab, et fiskaalleppe tagasilükkamine võib riigi paisata kriisi, kust pole palju tõmmata paralleele Kreekaga. Abist keeldumine ei päästaks kärpekuurist, vaid nõuaks samu kärpeid kiiremini, et kulud tuludega vastavusse viia. Lepingu toetamine aga tagaks stabiilsuse, mis võimaldab riigil pikkamööda kriisist välja tulla.

"Võib ju väita, et tegemist on hirmutamistaktikaga, kuid see on ühtlasi reaalsusest lähtuv poliitika," kommenteeris agentuurile Bloomberg Limericki ülikooli professor Peadar Kirby.

Ainsa suure parteina vastustab Iirimaal fiskaalleppega liitumist Sinn Fein, kes on iirlaste rahulolematuses kärpemeetmetega leidnud enda jaoks uue ning valijate seas laia kõlapinda leidnud poliitilise platvormi.

Nädalavahetusel ärgitas partei juht Gerry Adams iirlasi liituma nende miljonitega Kreekas, Hispaanias ja mujal Euroopas kes nõuavad kärpepoliitikale lõppu, sest see pole kriisile lahendust toonud.

Adams süüdistab valitsust hirmutamistaktikas ning taunib selle suutmatust Euroopast Iiri pangandusprobleemide lahendamiseks rohkem abi saada.  

Nagu öeldud, on referendumi tulemust raske ennustada. Kui aga vastus tuleb ei, siis uut referendumit seekord enam ei korraldata. Fiskaalleping saab jõustuda ka ilma Iirimaa osaluseta.

Ettevõtjad on muresValdav osa Iiri ärieliidist on liitunud referendumil fiskaalleppe toetajate leeriga.

"Ettevõtjad ei näe ühtegi põhjust, miks lepe maha hääletada," kommenteeris agentuurile Reuters Iiri tööandjate konföderatsiooni peaökonomist Fergal O'Brien.

Ka suured rahvusvahelised ettevõtted, mis on Iirimaa majanduses olulised investorid, tahavad kindlust. "Nad tahavad kindlad olla, et riigi majandus ja poliitika on nii stabiilsed kui võimalik ning mis kõige tähtsam, et on tagatud juurdepääs Euroopa turgudele," ütles O'Brien.

Teiste seas lubab leppe poolt hääletada lennufirma Ryanair juht Michael O'Leary, kuna see paneb poliitikute "käed raudu" ega lase neil kulutada raha, mida neil, ei ole, vahendas Bloomberg.

Iiri kärpekuur kestab viiendat aastatKulukas pankade päästmine 2008. a tõi riigile suured võlad, avaliku sektori võlg on tänavu 116,1% SKPst ja eelarvedefitsiit 8,3%2010. a sai Iirimaa IMFilt ja ELilt 67,5 mld euro suuruse abipaketi75% paketis nõutud 33,4 mld euro suurustest eelarvekärbetest on ellu viidudMajandus on 2011. aastast langusest väljas ja kasvab tänavu Euroopa Komisjoni prognoosi järgi 0,5% ja tuleval aastal 1,9%Tööpuudus on 2008. aastast kolmekordistunud ja püsib 14,3% tasemel