Tartu Ehituse juht: reserv aitab rasked ajad üle elada

„Neil aastail oli väga tavaline, et pakkumisi ei tehtud mitte omahinnaga, rääkima kasumi juurde panemisest, vaid 15-25 protsenti alla omahinna,“ meenutas Kivi ja lisas, et ehitusturul oli ka pakkumisi 50 protsenti alla turuhinna. „Neid tehti, et ellu jääda. Sest pakkumisi oli vähe, hinnad olid all ja selleks, et elada keeruline aeg üle, selliseid pakkumisi tehtigi.“

Kivi sõnul arvestavad pikemat aega turul tegutsenud ehitusettevõtjad sellega, et kui täna on võimalik teenida, siis tuleb täna luua reserv. „Reserv aitab üle elada kehvemad ajad,“ lausus Kivi. „Suurematel firmadel on ilmselt suurem reserv ja väiksematel väiksem. Ja eks rasketel aegadel võetigi riske ning tehti pakkumusi, arvestades oma reserviga.“

Eelmisel nädalal avatud Lennusadama renoveerimise kohta ütles ehitusfirma ASi Nordecon suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman, et tegu oli tõenäoliselt suurima ühekordse eraannetusega kultuurile ning soovis anda sümboolse 3 985 767 eurose tšeki meremuuseumi juhile ja kultuuriministrile.

Äripäev küsis ehitusettevõtjailt, millised on olnud nende suuremad nn heategevusobjektid ning miks tekib olukordi, et firma peab objektile peale maksma.

Aado Kivi kinnitusel on neil olnud mitmeid objekte, kus on tulnud peale maksta. Ühe näitena nimetas ta Tartu tähetorni restaureerimist.