ELi tippkohtumine ei toonud uusi ideid

Valitsusjuhid vaidlesid euroala ühiste võlakirjade üle, ärgitasid Kreekat abiprogrammi tingimusi täitma, et euroalale edasi jääda ega lubanud kiiret leevendust ka süvenevas majanduskriisis Hispaaniale, vahendas agentuur Bloomberg.

Enam kui kahe aasta jooksul juba kaheksateistkümnendal kriisikohtumisel andis tooni Prantsusmaa uus president Francois Hollande, kes esitas väljakutse senisele põhikursile kriisi lahendamisel – Saksamaa nõutud kärpekuurile, mis pole suutnud võlakriisi taltsutada ning riskib Kreeka euroalalt välja kukutada.

„Arutelu ühiste võlakirjade üle ei olnud just leige,“ ütles Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker pärast kuus tundi väldanud arutelusid. Ühine laenamine „saksa keelt kõnelevas piirkonnas erilist toetust ei leidnud, küll aga tekitas see teatud entusiasmi prantsuskeelsetel aladel,“ ütles Juncker.

Valitsusjuhid tegid Ülemkogu presidendile Herman Van Rompuyle ülesandeks visandada juuni lõpul toimuvaks korraliseks Ülemkoguks tihedamalt integreeritud rahaliidu võimalikud elemendid. Selleks ajaks on ära toimunud ka Kreeka valimised, mis võivad käivitada protsessi Kreeka euroalalt lahkumiseks. 

Need uued elemendid peaksid siis täiendama seni tehtut, mille hulgas on euroala kaks päästefondi EFSF ja ESM, Euro pluss pakt, mille eesmärk on tõsta liikmesriikide konkurentsivõimet, Euroopa semester, mis peaks parandama euroala riikide majanduspoliitika koordineerimist, Euroopa Keskpanga pretsedenditud likviidsuslaenud ning tugiostud euroala riikide võlakirjaturul, eelarvereeglite karmistamine ning Saksamaa eestvedamisel ellu kutsutud fiskaallepe euroalal eelarvedistsipliini parandamiseks.

Van Rompuy ülesanne on vaagida täiendavalt piiriülest hoiusekindlustuse süsteemi, mis aitaks stabiliseerida Euroopa panku. Idee Euroopa tasandil ühise fondi loomiseks maksejõuetuks muutunud pankade restruktureerimiseks seni valitsusjuhtide seas erilist toetust leidnud ei ole. Küll aga ärgitab taolist pangaliitu looma Euroopa Keskpank.

„Pankade karmimat järelevalvet ja restruktureerimise fondi nimetati vaid põgusalt, sisulist diskussiooni ei olnud,“ ütles Van Rompuy.

Enim erimeelsusi tekitasid euroala ühised võlakirjad, kus AAA reitinguga riigid nagu Saksamaa ja Soome kardavad oma laenukulude kasvu, samas kui raskustesse sattunud riikidelt kaob stiimul vajalikeks reformideks.

Saksamaal on ühiste võlakirjadega „väga suured raskused“, ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel. Üheksa päeva ametis olnud Prantsusmaa president Francois Hollande aga toetas seda ideed, demonstreerides sellega, et Prantsusmaa ja Saksamaa ei ole kriisi lahendamisel enam tingimata ühes rakendis.

„Mõned riigid on täiesti vastu, mõned on valmis neid kaaluma tulevikus, mõned kujutaksid neid ette kiiremini,“ ütles Hollande euroala ühistest võlakirjadest rääkides. „Üksi ma ei jäänud.“

Valitsusjuhid tegid eraldi avalduse Kreeka kohta, milles ütlesid, et tahaksid näha Kreeka jätkamist euroalal, kuid selleks tuleb Kreekal jätkata abipaketi tingimuste täitmist. Vastasel juhul katkevad Kreekale abilaenu väljamaksed.

Kreeka teemani jõuti kohtumise lõpus, kus enamus ajast kulus aruteludele, kuidas Euroopa majandus uuesti kasvule saada. Mingit leevendust ei lepitud kokku ka Hispaaniale, mille majanduse- ja pangandusprobleemid on riigi laenukulud taas ohtlikult kõrgele viinud. Hispaania on seni välistanud välisabi küsimise. Ent üha aktiivsemalt käivad arutelud, kas euroala alalise päästemehhanismi ESMi vahendeid võiks edaspidi kasutada ka otse pankade rekapitaliseerimiseks. Selline lahendus ei sunniks Hispaaniale peale sarnast abipaketti nagu Kreekal, Iirimaal ja Portugalil, mis lõikaks ära juurdepääsu rahaturgude finantseeringule. 

Hispaania peaminister on ärgitanud Euroopa Keskpanka taastama tugioste euroala riikide võlakirjaturul. Eile kerkis Hispaania kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus 6,20 protsendile, mis on 4,82 protsendipunkti võrra kõrgem hinnast, mida investorid Saksamaalt sama pikaks ajaks laenamisel küsivad.