Eesti võib nõustuda euroala riikide ühiste võlakirjadega tingimusel, et need teevad liikmesriikidel vahet, ütles peaminister Andrus Ansip.
„Kauges tulevikus oleksid euroala ühised võlakirjad, mis arvestavad liikmesriikide erinevaid riske, mõeldavad,“ ütles Ansip agentuuri Bloomberg vahendusel. „Sellises lihtsustatud vormis, mille üle praegu diskussioon valdavalt käib, ei oleks nad Eestile aktsepteeritavad.“
Euroopa Liidu liidrid arutasid euroala ühiseid võlakirju kolmapäeval toimunud valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel.
Üksmeelt ei ole, kuid kui palju ideel toetajaid on, selle kohta on andmed vastakad. Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles kohtumise järel, et palju toetust mõte ei leidnud. Itaalia peaministri Mario Monti sõnul jäi võlakirju vastustanud Saksamaa kantsler Angela Merkel selgesse vähemusse.
Kuna Eesti riigil võlakirju ei ole, on üks investorite usalduse näitaja võimaliku maksejõuetuse kindlustamise hind (CDS). Selle järgi on kolm aastat tagasi kõige suurema riskiga riikide hulka liigitunud Eesti praegu Saksamaa ja Soome järel kõige madalama riskiga, vahendas Bloomberg.
„Buumi ajal ei teinud finantsturud intressimäärasid kujundades riikidel vahet, ja seda isegi mitte krediidireitingu järgi. Ja me teame, kuhu see meid viis, kui kõigil oli juurdepääs suhtelist odavale laenurahale," ütles Ansip. „Miks me peaksime institutsionaliseerima sellise olukorra, mis meid kriisi viis? Sellised võlakirjad, mis oleks mulle aktsepteeritravad, ei sobiks neile, kes kõige enam ühiseid võlakirju soovivad.“
Kommenteerides võimalust, et Kreeka abipaketi tingimused räägitakse uuesti läbi, ütles Ansip, et sellist võimalust ei ole.
„Ei ole võimalik leida kiireid ja valutuid lahendusi võlakriisile, mis viiks majanduse kasvule korras riigirahanduseta,“ lisas Ansip.
Seotud lood
Nagu oodata, ei toonud kolmapäeva õhtul kuus tundi väldanud Euroopa Liidu valitsusjuhtide mitteametlik tippkohtumine olulisi läbimurdeid.
Peaminister Andrus Ansip osaleb täna Brüsselis euroala valitsusjuhtide õhtusöögil, kus kuuma kartulina on menüüs ka euroala ühised võlakirjad.
Saksamaa kantsler Angela Merkel võib kaaluda euroala ühiste võlakirjade teemal kompromisslahendust, vahendas agentuur Bloomberg.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.