BLRT kasum vähenes

Kokku kahanes puhaskasum eelmisel aastal võrreldes 2010. aastaga 76,2%, teatas ettevõte täna pressiteates. Peamisteks põhjusteks on kontserni Leedu ettevõtete poolt teenitud kasum, samuti märgatav kasumi vähenemine kõrgtehnoloogiliste teraskonstruktsioonide tootmise alal.

Maailma majanduse halvenev olukord, jätkuv hindade langus keeruliste metallkonstruktsioonide turul, merevedude hindade kestev langus (Baltic Dry Index püsib 2008. aasta kriisi tasemel), ja eelnevast tingituna laevade remondiks, moderniseerimiseks ja ehituseks planeeritavate vahendite vähenemine on avaldanud negatiivset mõju ka kontserni 2012. aasta esimese kvartali tulemustele.

Käive ulatus tänavu esimesel kolmel kuul 64,8 miljoni euroni, kasumi asemel teeniti 1,5-miljonilist kahjumit. Taoline tulemus on tingitud kahjumlikust Leedu ettevõtete tegevusest, samuti kahjumist metallkonstruktsioonide tootmise ja osaliselt laevaremondi vallas. Kuid vaatamata keerulisele olukorrale majanduses ja esimese kvartali negatiivsetele tulemustele, kavatseb kontsern lõpetada 2012. aasta kasumiga, mis on võrreldav eelmise aasta omaga. Investeerida kavatsetakse 57,8 miljonit eurot.

Vastavalt auditeeritud 2011. majandusaasta aruandele BLRT Grupi käive kasvas 14,3% võrra, ulatudes 347,3 miljonini euroni. 2011. aasta investeeringute maht moodustas 64,2 miljonit eurot. Üle 40% oli investeeritud metallide ja metallitoodete müüki, mis viis konserni selle ala Balti turu liidriks.

BLRT Grupi palgafond kasvas mullu 12,2%, töötajate arv 10%. Keskmine palk kontsernis on oluliselt kõrgem keskmiste palkade tasemest neis riikides, kus BLRT Grupp täna tegutseb. Nii ületab BLRT Grupi keskmine palk Eesti keskmist 30%, Leedus 60%, Lätis 38%, Soomes 11%. 

Juhtivate töötajate palgafond on kasvanud 65%. Taoline kasv on tingitud eelkõige juhtide arvu kasvust ettevõtete omandamisel (33%) ja tipp-juhtkonna värskendamisest. Samuti tõsteti kontserni ja selle tütarettevõtete juhtivate töötajate palgad Leedus ja Eestis.

Ka tänavu otsustati kogutud kasumit mitte välja maksta, vaid jätta käibevahendite suurendamiseks ja investeeringute rahastamiseks. Juhatuse ja nõukogu arvates ei ole dividendide väljamaksmine mõistlik ega majanduslikult otstarbekas olukorras, kus maailma majanduse prognoosid aina halvenevad, pangad aga karmistavad laenutingimusi, seisab pressiteates.