Seadus ei ava kampaaniakulude mõistet

“OÜ Fidenteriga seotud kulusid ei ole Reformierakond oma valimiskampaania aruannetes 2009–2011 näidanud. Selleks, et komisjon saaks seda teemat uurida, peaks olema tõendeid, et Fidenteri väljaantud ajalehed tegid valimiskampaania propagandat. Erakonnaseaduses on kampaaniakulude mõiste avamata ja seetõttu võib olla keeruline käsitleda Fidenterile makstud kulusid just aruantavate kampaaniakuludena. Seni ei ole seda teemat komisjoni päevakorda võetud, aga ilmselt tuleb kaaluda,” kommenteeris Ojasalu tänases Äripäevas avaldatud infot.Reformierakonna peasekretär Martin Kukk teatas täna tehtud avalduses, et erakond ei pea valimiskampaania kuludena deklareerima oma propagandaväljaannete kirjastamisega seotud kulusid.

Kas valimiste erinumbrid on kampaania osa või mitte? Äripäev kirjutas täna, et Reformierakonna propagandaväljaandeid kirjastava Fidenteri nime pole Reformierakonna valimiskampaaniakulude aruannetes. Näiteks 2009. aastal oli aga firma käive üle 7 miljoni krooni ja kogu raha tuli Fidenteri juhi Remo Tiigiranna väitel Reformierakonnalt.Sel aastal kasutas Reformierakond oma propagandaväljaandeid ka valimiskampaania tegemiseks. Samuti on neid väljaandeid kasutatud kampaaniaks 2011. aastal. Näiteks ilmus enne riigikogu valimisi 2011. aasta talvel Reformierakonna ajakirja Reformikiri valimiste eriväljaanne. Selles tutvustati kõiki Reformierakonna valimisnimekirjas olevaid kandidaate koos kandidaadi numbriga. Seda ajakirja masspostitati postkastidesse.

Reformierakond on Fidenteriga tehtud koostöö selgitamise asemel otsustanud esitada hoopis Äripäeva vastu kohtusse hagi ja kinnitanud, et enne kohtuvaidluse lõppu Fidenterit puudutavatele küsimustele ei vasta.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul oleks Reformierakonnal tark Fidenteriga seotud teema avalikult ära klaarida, mitte kohtuotsuseid oodata. “Igal juhul on arukas anda selgitusi, et mis värk toimub. Kui juba avalikud kahtlused on – oleks siin tegemist siis üksikjuhtumiga, aga kahtlusi erakondade ausa asjaajamise suhtes on ju lõputult palju tekkinud –, oleks lihtsalt otstarbekas seletada avalikkusele, mitte ülbitseda,” ütles ta.Tarandi sõnul on selle juhtumi puhul küsimus eelkõige see, kas erakond on saanud firmaga koostööst mingil kujul kasu, aga talle endale sellega seoses pole kulusid tekkinud. “Me ilmselt peame komisjonis küsimusi esitama, mis sellega toimub. Kui nad ajalehele ei vasta, ma loodan, et see ei ole järelevalvekomisjoniga nii – oleks ikka viisakas vastata,” ütles ta. 

Selgitustest hoidumine näitab suhtumist

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii sõnul on igal erakonnal õigus kohtusse pöörduda, aga kapseldumine tekitab küsimusi. "Teema avaliku käsitlemise blokeerimise soov laseb arvata, et antud olukorras ei ole Reformierakonna ning ettevõtte vahelistes suhetes kõik selge ja avalikustatav. Kui asi oleks probleemivaba, võiks erakond tegelikku olukorda selgitada. Kommunikatsiooniblokk näitab Reformierakonna suhtumist avalikku arvamusse – me ei lase end häirida sellest, mis te meie kohta kirjutate või arvate, meie positsiooni see niikuinii ei kõiguta. Avatud valitsemiskultuuri seisukohalt ei ole veenvat põhjendust, miks erakond peaks kohtusse pöördudes loobuma selgitamast, kuidas on tema väljaandeid rahastatud," rääkis Prii.