• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 12.06.12, 10:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Järgmine samm rahaliidus – pangaliit

Prantsusmaa keskpanga juht Christian Noyer kirjutab täna ajalehes Wall Street Journal, et ühisraha ülesehitusest on puudu oluline komponent – finants- või pangaliit.
Olemuselt ja tegevuselt ei ole pangad Euroopas enam Saksamaa, Hispaania või Prantsusmaa pangad. Kõik saavad laenata Euroopa Keskpangast ning laenu anda mistahes euroala riigi firmale või kodanikule. Hoiustajad omakorda saavad oma raha liigutada ühest riigist teise.
Euroopa finantssüsteemi järelevalve arhitektuur ja hoiusegarantiid on aga riigipiire mööda jätkuvalt killustunud. Ning ka turud ja investorid käsitlevad panku rahvusriigi järgi, „karistades“ osasid neist koduriigi valitsuse pattude eest. Kõik see pärsib Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste mõju. Keskpanga baasintressimäär on küll kõigile üks, kuid laenutingimused euroala erinevates nurkades väga erinevad.
Pankade riskid tuleb riikide probleemidest lahku lüüa, et mitte uuesti käivitada seda ohtlikku spiraali, mis on praeguse kriisi keskmes. Selle saavutamiseks on vaja euroala tasandil struktuure, mis vastutaksid hoiuste tagamise, pankade järelevalve ja raskustesse sattunud pankade probleemide lahendamise eest, kirjutab Noyer, toetades mõtet, et pangaliidu selgrooks võiks olla tänaseks juba välja kujunenud Euroopa Keskpanga ja rahvuslike keskpankade süsteem. Nii nagu USAs, peaks ka euroala keskpankade süsteemil olema voli valvata institutsioonide üle, mille tegevus ei piirdu ühe liikmesriigiga. Veelgi õigem oleks, kui tõeline pangaliit hõlmaks kõik pangad, suurusest hoolimata.
Pankade järelevalve föderaliseerimine on omakorda eelduseks ühtsele hoiusegarantii fondile, mis on vajalik selleks, et pankade riskid riikide probleemidest lahku lüüa. Sellisel fondil oleks väga suur tulejõud, kuna see saaks lõivu koguda kõigilt euroala pankadelt ning turgudelt laenata. Kolmandaks vajab pangaliit ka ühtset režiimi raskustes pankade probleemide lahendamiseks. Nii nagu USAs, tähendaks see ühtseid reegleid ja ühtseid tööriistu (rekapitaliseerimine, halbade varade lahutamine, restruktureerimine jne).
Olukord nõuab, et kõige sellega kiiresti pihta hakatakse, kirjutab Noyer.

Seotud lood

Uudised
  • 14.06.12, 14:00
Merkel välistab imelahendused
Saksamaa kantsler Angela Merkel tõrjus täna kasvavat survet Saksamaale, et riik võtaks kanda osa teiste euroalal riikide võlakoormast või aitaks ühiselt garanteerida hoiuseid.
Uudised
  • 06.06.12, 12:23
Pangaliit saab nurgakivi
Euroopa Komisjon tegi plaani, kuidas raskustes pangad jalule aidata või sulgeda, ilma et finantssüsteemi stabiliseerimise taak maksumaksja kanda jääks.
Uudised
  • 30.04.12, 08:12
Pankadele karmimad kapitalinõuded
Eesti ja Rootsi on riikide hulgas, kes tahavad alles jätta õiguse kehtestada vajadusel oma pankadele karmimad kapitalinõuded kui on üldine norm.
Uudised
  • 12.09.12, 12:30
Euroala pangad saavad ühtse järelevalvemehhanismi 
Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku luua euroala pankade ühtne järelevalvemehhanism, mille raames lasub Euroopa Keskpangal (EKP) lõplik vastutus kõigi euroala pankade finantsstabiilsusega seotud konkreetsete järelevalveülesannete eest.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele