Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul jäi tal Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel riigipõhiseid soovitusi ja ettekirjutusi käsitlenud arutelult mulje, et tõsiste üle-euroopaliste algatusteni nagu ühised võlakirjad on aega veel kõvasti.
„Kui nii raskelt võetakse vastu poliitika ettekirjutusi, siis ei saa olla väga suurt usaldust ja koostööd ja võlgade liitmist,“ üles Ligi, lisades, et ei pea isiklikult ühiseid võlakirju üldse vajalikuks.
„Mingisuguseid kompromisse siiski otsitakse, et mingis vormis midagigi oleks. Säilitades riikide vastutust,“ ütles Ligi.
Riigipõhiste soovituste arutelu iseloomustas Ligi kui tõelist „tuleproovi“, kus riikidele tehakse justkui mõistlikke ettekirjutusi, kuid nii mõnigi riik vaidleb neile vihaselt vastu.
„Pigem on Euroopa seisus, kus tuleks teha rohkem, kui on elementaarselt nõutud,“ ütles Ligi, nentides, et pikaajalised struktuursed hädad Euroopas on tõsised. „Nende kõrvaldamine oleks kasvuks see tegelik allikas.“
Eesti puhul ei ole ettekirjutused Ligi sõnul kuigi tugevad, kuna riigi rahandus on korras ning kui mõnd muud riiki vaadata, võinuks taolised soovitused ka tegemata jätta.
Põhimõtteliselt on Eesti komisjoni soovitustega nõus, kuid näiteks automaksu kehtestamise osas jäävad asjad siiski nii nagu need praegu on.
„Meil soovitati kaaluda automaksu, mida me oleme ju kaalunud ja tagasi lükanud, piirdudes kütuseaktsiisiga, mis on meil päris arvestatav arvestades inimeste elatustaset,“ ütles Ligi.
Soovituste osas parandada maksukogumist on Ligi sõnul Eestis soovitustest kaugemalegi mindud. „Tõrjume sularahatehinguid ja musta tööjõudu radikaalsemalt kui ettekirjutused peegeldavad,“ ütles Ligi.
Ligi nõustus ka komisjoni ettepanekuga tulumaksuvaba miinimumi laste arvuga sidumise osas, avaldades lootust, et lastetoetuste tõstmise üks allikas saab edaspidi olema ka mittevaestele suunatud tulumaksusoodustus, mis on siiamaani veel alles.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!