Vajadus paarisaja uue ametniku järele, kümnete miljonite eurode suurused investeeringud ja üleeuroopaline tähelepanu on kokkuvõte sellest, millega Eestil tuleb arvestada, kui saame 2018. aasta esimesel poolel Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigiks, kirjutab Postimees.
Eelmisel nädalal käis Tallinnas Stenbocki majas riigisekretär Heiki Loodi käe all koos komisjon, mille sihiks on koostada 2013. aastaks detailne stsenaarium, kuidas riik eesistumiseks valmistub ja selle läbi viib. Kaalul on nii mõndagi, sest õnnestumine võib Eestile anda uskumatult suurt diplomaatilist krediiti, fopaasid aga mäletatakse aastakümneid.
Eesti õlgadele jääb üheksa nõukogu ja 180–200 erineva tööorgani eestvedamine, poole aasta jooksul käivad töögrupid – alates sisserändest ja lõpetades kalandusega – koos 700 korda, alaliste esindajate komitee kooskäimisi lisandub sadakond ning lisaks sellele kohtuvad 50–60 korral mõjuvõimsamad, ministritest koosnevad nõukogud.
Tagatipuks vajab otsustamist, kas korraldada suur, Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide tippkohtumine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.