Vajadus paarisaja uue ametniku järele, kümnete miljonite eurode suurused investeeringud ja üleeuroopaline tähelepanu on kokkuvõte sellest, millega Eestil tuleb arvestada, kui saame 2018. aasta esimesel poolel Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigiks, kirjutab Postimees.
Eelmisel nädalal käis Tallinnas Stenbocki majas riigisekretär Heiki Loodi käe all koos komisjon, mille sihiks on koostada 2013. aastaks detailne stsenaarium, kuidas riik eesistumiseks valmistub ja selle läbi viib. Kaalul on nii mõndagi, sest õnnestumine võib Eestile anda uskumatult suurt diplomaatilist krediiti, fopaasid aga mäletatakse aastakümneid.
Eesti õlgadele jääb üheksa nõukogu ja 180–200 erineva tööorgani eestvedamine, poole aasta jooksul käivad töögrupid – alates sisserändest ja lõpetades kalandusega – koos 700 korda, alaliste esindajate komitee kooskäimisi lisandub sadakond ning lisaks sellele kohtuvad 50–60 korral mõjuvõimsamad, ministritest koosnevad nõukogud.
Tagatipuks vajab otsustamist, kas korraldada suur, Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide tippkohtumine.
Seotud lood
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.