Taskila: hinnang selgub järgmise aasta lõpus

Estonian Air on praegu lahingus, saades lööke mitmelt poolt ja valusalt. Eelkõige meedialt, kus ilmuvad karikatuurid ja artiklid räägivad jonnaka järjekindlusega kas a) lennufirmat juhtiva Tero Taskila 33 000eurosest kuupalgast, mis ületab kuus korda presidendi oma ja mis teeb temast kõige priskemalt makstud riigiameti juhi; b) Estonian Airi eelseisvatest koondamistest või c) hiigelkahjumist, mis ulatub 17 miljoni euroni. Selle aasta esimese poole kahjum on pisut üle 11 miljoni euro.

Taskilast oodati imemeest, kes tõstab Estonian Airi hiilgusesse. Seda ei ole veel juhtunud. Selle pettumuse saab Taskila ületada vaid täites lubaduse muuta Estonian Air kasumit teenivaks ettevõtteks.

Kui palju Te meediat jälgite – Estonian Airi puudutavaid artikleid?Me jälgime ettevõttena nii Eesti kui ka rahvusvahelist meediat. Mind ennast briifitakse pealkirjadest ja artiklitest. Kui mul on aega, siis ma vaatan need läbi. Aega alati pole.Ühelt poolt on hea, et käib diskussioon. See näitab, et inimesed hoolivad Estonian Airi arengust. Muidugi, paljud asjad on kontekstist välja võetud, põhjendamata.

Näiteks?Näiteks vaatame tänast artiklit palgast ja sellest, kui palju teenib lennufirma juht reisijate arvu kohta (Päevalehe kolmapäevane artikkel sellest, et Taskila teenib teiste lennufirmade juhtidest mitu korda rohkem – toim). See on ebaõiglane, sest ei arvestata teiste firmade kogupaketti. Samal ajal tuuakse minu palga võrdlus reisijate arvuga – arvuga, mis pole tekkinud minu juhtimise ajal. Ei võrreldud õunu õuntega. Samal ajal peab aru saama, et lennunduses sõltub paljugi majandusest. Me oleme siin, et lennufirmat kasvatada, see ei juhtu üleöö.

Vaadata saab ka vastupidi, näiteks Lufthansa tegevjuhi palga ja reisijate arvu vahet – kui nii, siis see tähendaks, et mu kuupalk peaks olema 500 eurot.

Selles mõttes – jah, kontekstist väljarebimine vahel ärritab.

Kuivõrd on ennast õigustanud lennud väikestesse Põhjala linnadesse?Kui mõtlete liine Soome, siis kõik need lennud katavad tegutsemiskulud. Kajaani on olnud finantsiliselt kõige keerulisem, kuna see on väga pikk lend ja tähendab suuremaid kulusid.

Milles seisneb Estonian Airi praegune strateegia?Estonian Air peab kasvama, peame saavutama mastaabiefekti, et saaksime raha teenida. Siin on väike elanikkond ning väike, kui mitte kõike väiksem koduturg kogu Euroopas. See tähendab, et kui tahame omada otseliine, peame leidma nõudlust kuskilt mujalt. See on põhjus, miks me töötasime välja sõlmjaama kontseptsiooni – et inimesed tuleksid Tallinna ja täidaksid lennud, mis on mõeldud Eestile ligipääsetavuse parandamiseks.

Kui venelased, soomlased, lätlased ja leedukad ei tuleks Tallinna, siis me ei saaks nii sageli ja nii tihedalt lennata, nagu me praegu teeme.

Teil oli vist ka küsimusi liinide sulgemise kohta?

Jah.Mul on julgust öelda, et me ei sulge liine. Peab vaatama hooaegu erinevalt. Lennunduses on kaks hooaega: suvi ja talv. Suvehooaeg algab aprillis ja lõpeb oktoobris. Talvehooaeg algab oktoobri viimasel nädalal ja lõpeb märtsi viimasel nädalal.

Ei saa võrrelda suve ja talve, peab võrdlema suve ja suve. Kui võrrelda tulevat talve eelmisega, siis on meil 75 protsenti rohkem lende. See ei ole vähendamine. See on suurendamine.

Strateegia juurde tagasi tulles. Millega Te rahul olete? On see olnud edukas?Me ei saa veel öelda, on see edukas või mitte. Kui ma ütlen, et jah, see on edukas, siis tähendaks see, et strateegia rakendamine on lõpuni viidud. Kolm kuud ei ole piisav aeg selle hindamiseks. Hinnangu andmiseks peame ootama järgmise aasta lõpuni.Me oleme seadnud endale eesmärgi: kui firma on järgmise aasta lõpuks kasumlik, siis tähendab see, et strateegia töötab ja et tuleviku kasum katab kahjumi, mis kaasnes strateegia rakendamisega.

Oleme paremaks läinud, kuid muidugi peame olema kuluefektiivsemad. See on koht, kus me viibime. See viib vist meid järgmise küsimuse juurde – ümberkorraldused seoses tööjõuga.

Täpselt nii.Mõelgem loogiliselt. Viimased 20 aastat oli siin käsitsi raamatupidamine. Me saame arve, keegi trükib selle sisse ja me maksame arve. Talvel rakendasime automatiseeritud raamatupidamissüsteemi. Me ei vaja enam kolme inimest, kes trükiksid asju ümber, mis omakorda tähendab efektiivsust.

Sama asi kliendisuhetega. Iga kord, kui saime kliendilt kaebuse või kiituse, saadeti e-kirju  kogu organisatsioonis – kes saab seda kontrollida, kes vastaks kliendile. Ühe kaebuse kohta tuli 20 e-kirja, inimesed kogunesid koosolekutele. Nüüd on meil keskandmebaas, millele on kõigil ligipääs.

Aga piloodid?Me ei ole vähendanud pilootide arvu.

Estonian Airi 2011. aasta  kahjum oli ligi 100 miljonit eurot.17 miljonit. (Muigab) Finnairil oli 110.

Mis läks valesti?Ma tulen tagasi mastaabiefekti juurde. Väikesel firmal on väga raske olla kasumlik. Kui sul on teatud hulk kulupõhist infrastruktuuri, aga kui oled väike, siis on ka vähem tulu. Me teenime tulu lendamisega. Samal ajal jäävad kulud samale tasemele. Piloodid saavad sama tasu, ükskõik, kas nad lendavad ühe tunni või hoopis 100. Sama asi käib ülejäänud firma kohta.

Ja vead? Milliseid vigu olete teinud?(kulmukergitus) Mina olen teinud? Või organisatsioon?

Mõlemad.

Kui vaadata tagasi, siis oleksime pidanud aktiivsemalt selgitama oma tegemisi väljapoole. Miks meil on vaja olnud sellist mudelit, miks me nii teeme.

Me ei ole suutnud turusituatsiooniga piisavalt kaasa liikuda. Kui võrrelda praegust 2010. aastaga, siis kütuse hind on tõusnud 60 protsenti. 40 protsenti tuleb kütusehinnast USA dollarites, 20 protsenti euro kursist. Kütuse hind on alati USA dollarites. Isegi kui hind jääb samaks – euro väärtuse langus toob kaasa ka kütuse hinna tõusu. Kõik, mis me oleme saavutanud säästmisega, võtab ära kütuse hinna tõus. See on väljakutse.

Autor: Laura Mallene, Indrek Kald