Eile Tallinnas viibinud Saksamaa asekantsler ja majandusminister näeb Eestis liitlast ja eeskuju reformikursile, mis peab kindlustama euro püsimise ja stabiilsuse.
Muid valikuid pole ka Kreekal – kui riik ei reformi, ei saa sinna rohkem raha anda, ütles Philipp Rösler intervjuus Äripäevale.
Intervjuu Philipp Rösleriga:
Kui kaugele on Saksamaa valmis euro kaitseks minema?
Stabiilse ja tugeva valuuta omamine on väga tähtis. Oleme valmis selle jaoks kõik tegema. Ja oleme juba teinud – meil on ESM ja fiskaallepe, need on mõlemad euro stabiliseerimiseks väga tähtsad. Nüüd tuleb pingutada, et teised liikmesriigid oma struktuurireformid ellu viiksid ja riigi rahanduses suuremat distsipliini ilmutaks. See on meie viis valuuta stabiliseerimiseks.
Mis on plaan B, kui Saksa konstitutsioonikohus ESMile ei ütleb?
Me oleme veendunud ... …Ootame 12. septembrini. Tegime kõik, et seadus saaks selline, et meie põhiseaduskohus saaks selle heaks kiita.
Kas näete Saksamaal ka referendumi võimalust?
Mitte praegu. Meil on vaja ühiste väärtuste Euroopat. Võib-olla on tulevikus vaja majanduslikku konstitutsiooni, võib-olla üldse uut konstitutsioon – sellisel juhul oleks vaja ka referendumit.
Milles näete võlakriisile realistlikku lahendust?
Ma arvan, et oleme õigel teel. Meil on struktuuri poolel valuuta stabiliseerimiseks kõik olemas. Ja kuna teame, et reformid vajavad aega, selleks on meil ehk juba septembrist ESM. Nüüd on vaja kõigi liikmesriikide tahet seda teed mööda minna.
Kas Euroopa Keskpank peaks euro päästmiseks rohkem tegema?
Ei. Reformid ei ole lihtsad ei Kreekas, Iirimaal, Portugalis ega Hispaanias, kuid need on väga tähtsad. Näeme sarnaseid probleeme USAs – neil pole mingit eelarvedistsipliini, võib-olla neil on probleeme konkurentsivõimega. Arvan, et struktuursete lahenduste poolest oleme euroalal õigel teel.
Kas tugevamad Põhja-Euroopa riigid ei saaks enam teha, et raskustes ääreala riikide majandust kasvule aidata?
Kasv on väga tähtis kogu Euroopa jaoks. Meil on vaja tugevat ühisturgu. Ma külastan liikmesriike nii Põhja- kui Lõuna-Euroopas ja võitlen igal pool tugeva stabiilse valuuta eest.
Mis saab Kreekast – olete öelnud, et Kreeka lahkumine ei oleks nii kohutav kui räägitakse. Samas ei näe paljud majanduseksperdid võimalust Kreeka n-ö valutuks lahkumiseks?
Ma ütlesin seda, et kui Kreeka ei reformi oma majandust, ei saa me Kreekale rohkem raha anda. Ja siis on nende otsustada, mis nad edasi teevad. Mis juhtub pärast troika raportit, see otsus on ainult kreeklaste endi kätes.
Kreeka lahkumine looks ohtliku pretsedendi, et rahaliit ei ole pöördumatu.
Samas on ohtlik omada liikmesriiki, mis ei suuda vajalikke reforme teha.
Soovitasite läinud aastal Ateenas Kreekal Eestist eeskuju võtta.
Jah, eelarvedistsipliinis, struktuursetes reformides nagu tööturu reform, administratsioonis, erastamises. Samuti pakkusime neile nõu ja toetust väikeettevõtlust rahastava panga loomiseks. Kuid aastaga pole midagi toimunud. Muidugi, vahepeal olid valimised, kuid kreeklastel läheb reformimine väga vaevaliselt. Ootame ära troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi- toim.) raporti, kuid praegu olen ma väga skeptiline. Jah.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!