Euroopa Keskpanga kaudu võlaliitu

Euroopa Keskpank on teatanud, et võib taaskäivitada võlakirjade tugiostud, põhjendades seda sellega, et turg ei toimi ja keskpanga rahapoliitilised otsused ei jõua kõigi riikideni. Kuidas keskpank seda teha plaanib ja mis tingimustel, võib selguda juba homme.

Keskpank, millel on rahapress, võib võlakirju osta niipalju kui tarvis, et näiteks vahe Hispaania ja Saksamaa võlakirjade tootluste vahel nulli viia. Et aga rahapakkumine sellest ei suureneks, mis inflatsiooni valla päästaks, tuleks keskpangal oma võlakirju müües see raha turult uuesti kokku koguda ehk tugiostud steriliseerida. Sisuliselt võtab keskpank riikide võlad vähemalt osaliselt oma bilanssi, mida võib käsitleda ka kui tagaukse kaudu sisse smugeldatud euroala ühist võlakirja. Kui mõni euroala riik maksevõimetuks muutub, maksavad kõik ülejäänud riigid, kirjutab Örn.

Teine tagauks on euroala riikide ühine maksesüsteem Target. Kriisi ägenemisest on erakapital euroala ääreriikidest pagenud, mis on sundinud nende riikide panku laenu võtma euroala keskpankade süsteemilt. Nii on oluliselt kasvanud eurosüsteemisisesed kohustused ja nõuded.

PIIGS (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Hispaania) riikide keskpankade netovõlg eurosüsteemi teiste keskpankade ees küünib ca 1000 miljardile eurole. Mündi teise poolena on järsult kasvanud ülejäägiga riikide eurosüsteemisisesed nõuded. Üksi Saksa Bundesbankil on need kasvanud 558 miljardile eurole, kirjutab Örn. Soomes moodustavad keskpanga nõuded eurosüsteemi vastu enam kui kolmandiku SKPst. (Eesti Pangas olid eurosüsteemisisesed nõuded läinud aasta lõpu seisuga 648,2 mln eurot).