Draghi: euro stabiilsus ei eelda äärmusi

„Need, kes tahavad minevikku tagasi, ei mõista euro tähtsust. Need, kes väidavad, et üksnes täielik föderatsioon suudaks kesta, seavad lati liiga kõrgele. Mida me vajame, on sammhaaval edenev ja struktureeritud  jõupingutus majandus- ja rahaliidu lõpuni ehitamiseks,“ kirjutas Draghi. „See annaks eurole lõpuks selle stabiilse vundamendi, mida ühisraha väärib. See võimaldaks saavutada eesmärgid, milleks said loodud nii Euroopa Liit kui euro: stabiilsuse, jõukuse ja rahu.“

Draghi nendib, et ühisraha loomise põhjused ja sihid ei ole muutunud. See on vajalik, et kasu saada maailma suurimast ühisturust ning tugevdada globaliseeruvas maailmas Euroopa positsiooni.

Euroalal ei ole aga vajalik struktuur ja korraldus veel valmis ja paigas.

Lõppkokkuvõttes määrab ühe valuuta käekäigu selle taga olevate institutsioonide tugevus. Ka euro ettevalmistamisel oli neid, kes rõhutasid esmalt poliitilise liidu vajadust, kuna ühisraha eeldab hulka ühiseid otsuseid. Ent kui euro loodi, tehti teadlik valik luua euro n.ö „ilma riigita valuutana“, et säilitada liikmesriikide suveräänsus ja mitmekesisus. Ent nagu hiljutised arengud on näidanud, ei taganud selline institutsionaalne raamistik eurole ei mõistlikku majanduspoliitikat ega tõhusaid meetmeid kriisi haldamiseks, kirjutab Draghi.

Draghi väidab, et euro vundamendi tugevdamine ei eelda kõigepealt poliitilist liitu. Samuti ei eelda see kogu majanduspoliitika tsentraliseerimist. Selle asemel tuleks läheneda pragmaatiliselt ja esmalt rahulikult läbi kaaluda, mis on see miinimum, mis on majandus- ja rahaliidu praeguse puuduliku struktuuri valmisehitamiseks vajalik. „Ja me näeme, et kõik vajalikud meetmed on meil käeulatuses,“ kirjutab Draghi.

Eelarvepoliitikas on vaja reaalselt toimivat järelevalvet rahvusriikide eelarvete üle. Kui mõni riik ajab vastutustundetut eelarvepoliitikat, on selle tagajärjed rahaliidu kontekstis liiga laastavad, et lootma jääda enesekontrollile. Draghi kirjutab, et eelkõige peab majanduspoliitika laiem eesmärk olema riigi konkurentsivõime kindlustamine ja majanduse kasvuvõime, mis ei ammuta jõudu ühest või teisest mullistusest. Euroala ei ole rahvusriik, kus avalik arvamus toetaks ühe või teise riigi subsideerimist teiste riikide arvel – nii ei saa lubada olukorda, kus osad piirkonnad on püsivalt defitsiidis.

Finantspoliitikas on kesktasandile vaja järelevalvet ja volitusi, mis võimaldavad ohjata pankade liigset riskivõtmist. See on parim viis euroala maksumaksjate kaitseks. Samuti on vaja raamistikku raskustesse sattunud finantsasutuste probleemide lahendamiseks, et see ei kõigutaks liikmesriikide rahanduslikku stabiilsust.

Poliitiline liit saab aga areneda paralleelselt tihedama koostööga eelarve-, majandus- ja finantspoliitikas, leiab Draghi.

Tugevam poliitiline vundament peaks võimaldama kokku leppida alusprintsiibi, et ühegi riigi poliitika ei või majanduslikult kahjustada teisi euroala riike. See ei ole ei jätkusuutlik ega legitiimne, kirjutab Draghi. Sellest piirangust tuleks liikmesriikidel oma majandus- ja sotsiaalseid mudeleid kavandades lähtuda. Ainuke jätkusuutlik mudel on aga see, mis vastab ühisraha toimimise tingimustele. Riikidel tuleb elada oma võimaluste piires. Konkurentsivõimele ja tööturule tuleb uuesti elu sisse puhuda. Pangad peavad kohanema rangete regulatsioonidega ning keskenduma reaalmajanduse teenimisele. See ei ole Euroopa sotsiaalse mudeli lõpp vaid uuenemine, kirjutab Draghi.

Artikli lõpus jõuab Draghi ka selleni, milline on Euroopa Keskpanga roll. Draghi kordab üle, et Euroopa Keskpank teeb kõik, et kindlustada hinnastabiilsus. Et keskpank säilitab oma sõltumatuse. Ning et keskpank jääb alati oma mandaadi piiresse. Ent samas võib just sellesama mandaadi täitmine aeg-ajalt nõuda erakorralisi rahapoliitilisi meetmeid.

„Kui turud on killustunud või mõjutatud irratsionaalsest hirmust, ei jõua meie rahapoliitiline signaal ühtlaselt kõigi euroala kodanikeni. Meil tuleb sellised ummistused kõrvaldada, et kindlustada ühtne rahapoliitika ja sellega hinnastabiilsus kõigile euroala kodanikele. See võib aeg-ajalt nõuda erakorralisi meetmeid. Kuid keskpangana on see meie kohustus euroala kui terviku ees,“ kirjutas Draghi.