Jones Lang LaSalle teatas, et Saksamaa suuremate linnade eluasemete hinnad kasvasid esimesel poolaastal rentidest kiiremini, mis loob soodsa pinnase kinnisvaramulli moodustumiseks, vahendab Bloomberg.
Viies linnas, sealhulgas Münchenis, Hamburgis ja Leipzigis, on eluasemete hinnad kerkinud enam kui kaks korda kiiremini, kui rendihinnad, teatas kinnisvaramaakler.
„Normaalset hinna-tootluse suhet enam ei eksisteeri ja see paneb meid kahtlustama mullistumist, kui trend jätkub,“ ütles Jones Lang LaSalle`i Saksamaa üksuse hindamisjuht Andrew Groom.
Saksa eluasemete hinnad on tõusnud, kuna Euroopa valitsuste võlakirjakriisi tõttu nähakse seda turvalise investeeringuna. Esimesel poolaastal ostsid investorid 6,4 miljardi euro eest Saksamaa eluasemeid võrreldes kogu 2011. aasta 5,8 miljardi euroga.
Kiireim eluasemete hinnatõus on toimunud Münchenis, kus esimesel poolaastal tõusid hinnad 23 protsenti, 4240 eurole ruutmeetrist. Rendihinnad on kasvanud vaid 8,8 protsenti, 13,15 eurole kuus ruutmeetri eest.
„Hinnatõususpiraali mõnedes Müncheni linnosades ei saa enam fundamentaalselt seletada,“ ütles Groom.
Berliinis tõusid eluasemehinnad 20 protsenti ja rendihinnad 13 protsenti. Berliin on odavam, kui teised Saksa suurlinnad, kuid ka seal kogub hinnatõus tuure.
10. septembril ütles miljardär George Soros, et Berliini eluasemehindadel on risk muutuda ülehinnatuks.
Jones Lang LaSalle katab Saksamaal analüüsiga Müncheni, Frankfurti, Hamburgi, Stuttgarti, Düsseldorfi, Kölni, Berliini ja Leipzigi.
Seotud lood
Hispaania eluasemete hinnad kukkusid teises kvartalis , kuna majandus langes ja eluasemelaenude kättesaadavuse halvenemine piiras nõudlust.
Pangad on Kesk ja Ida-Euroopa (KIE) riikide kinnisvaraturu taastumise osas varasemast veelgi pessimistlikumad, selgub KPMG värskest uuringust CEE Property Lending Barometer 2012.
Kahetasandiline kinnisvaraturg, mille on tinginud mõnede riikide kiirem taastumine, võib Goldmani uuringu põhjal viia uute mullide tekkeni.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.