Euroalal käivad kõnelused alalise stabiilsusmehhanismi ESM kapitali võimendamiseks samasugusel moel nagu seda tehti ajutise päästemehhanismiga EFSF, kinnitas EFSFi juhi vanemnõunik Andres Sutt.
Nädalavahetusel kirjutas Saksa väljaanne Der Spiegel, et võimendusega kasvaks ESMi 500 miljardi euro suurune laenumaht enam kui kahele triljonile eurole, mis tagaks vajadusel vahendid ka suuremate riikide nagu Hispaania abistamiseks.
„Eesmärk jääks samaks kui EFSFis – toetada haavatavate riikide jätkuvat ligipääsu turupõhisele rahastamisele. Töö käib hetkel tehnilisel tasandil ja ESMi juhtorganid käsitlevad ettepanekut sobival ajal pärast ESMi käivitamist,“ selgitas Sutt.
Ehk teisisõnu – ESM käivituks 8. oktoobril tõenäoliselt veel ilma võimenduseta.
Võimendust arutasid euroala rahandusministrid nädalapäevad tagasi mitteametlikul kohtumisel Küprosel. Enamus oli idee poolt, kuid eelkõige Soome vastuseisu tõttu jäi kokkulepe ära. Soome kahtlustab nimelt, et taoline samm teeb tühjaks lubaduse, et ESMi laenudel on eeliskreeditori staatus.
Kaks võimendusega instrumenti loodi EFSFi juurde läinud aastal. Üks võimaldas EFSFil pakkuda oma võlakirjade ostjatele osalist tagatist 20%-30% ulatuses võlakirjade nimiväärtusest. Teine võimalus nägi ette kaasfinantseerimise fondi loomise, kuhu panevad raha sisse nii EFSF kui erainvestorid, et koos investeerida näiteks mõne riigi võlakirjaturule. Taolises fondis olid investorite riskid võrdsed.
Andres Suti sõnul pole praktikas need instrumendid kasutust leidnud.
„Seda pole juhtunud mitte põhjusel, et puudunud oleks investorite huvi, vaid seetõttu, et ükski liikmesriik ei ole nende instrumentide kasutamiseks soovi avaldanud,“ ütles Sutt.
Need instrumendid tahetakse nüüd üle kanda ESMi.
„Liikmesriikide kohustused instrumentide kasutuselevõtust ei muutuks,“ ütles Sutt.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul ESMi suhtes veel mingeid kokkuleppeid ei ole, nii ei ole ka teada, kas need instrumendid hakkaksid välja nägema samamoodi. Vastuseid pole ka küsimustele eeliskreeditori staatusest, mida EFSFi puhul ei tekkinud. Tõenäoliselt kehtiks eeliskreeditori staatus eelkõige otseste laenude suhtes, praegu on aga asjadest räägitud alles väga üldisel tasemel, ütles Säälik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!