• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 24.09.12, 17:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sutt: ESMi võimendust kaalutakse

Euroalal käivad kõnelused alalise stabiilsusmehhanismi ESM kapitali võimendamiseks samasugusel moel nagu seda tehti ajutise päästemehhanismiga EFSF, kinnitas EFSFi juhi vanemnõunik Andres Sutt.
Nädalavahetusel kirjutas Saksa väljaanne Der Spiegel, et võimendusega kasvaks ESMi 500 miljardi euro suurune laenumaht enam kui kahele triljonile eurole, mis tagaks vajadusel vahendid ka suuremate riikide nagu Hispaania abistamiseks.
„Eesmärk jääks samaks kui EFSFis – toetada haavatavate riikide jätkuvat ligipääsu turupõhisele rahastamisele. Töö käib hetkel tehnilisel tasandil ja ESMi juhtorganid käsitlevad ettepanekut sobival ajal pärast ESMi käivitamist,“ selgitas Sutt.
Ehk teisisõnu – ESM käivituks 8. oktoobril tõenäoliselt veel ilma võimenduseta.
Võimendust arutasid euroala rahandusministrid nädalapäevad tagasi mitteametlikul kohtumisel Küprosel. Enamus oli idee poolt, kuid eelkõige Soome vastuseisu tõttu jäi kokkulepe ära. Soome kahtlustab nimelt, et taoline samm teeb tühjaks lubaduse, et ESMi laenudel on eeliskreeditori staatus.
Kaks võimendusega instrumenti loodi EFSFi juurde läinud aastal. Üks võimaldas EFSFil pakkuda oma võlakirjade ostjatele osalist tagatist 20%-30% ulatuses võlakirjade nimiväärtusest. Teine võimalus nägi ette kaasfinantseerimise fondi loomise, kuhu panevad raha sisse nii EFSF kui erainvestorid, et koos investeerida näiteks mõne riigi võlakirjaturule. Taolises fondis olid investorite riskid võrdsed.
Andres Suti sõnul pole praktikas need instrumendid kasutust leidnud.
„Seda pole juhtunud mitte põhjusel, et puudunud oleks investorite huvi, vaid seetõttu, et ükski liikmesriik ei ole nende instrumentide kasutamiseks soovi avaldanud,“ ütles Sutt.
Need instrumendid tahetakse nüüd üle kanda ESMi.
„Liikmesriikide kohustused instrumentide kasutuselevõtust ei muutuks,“ ütles Sutt.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul ESMi suhtes veel mingeid kokkuleppeid ei ole, nii ei ole ka teada, kas need instrumendid hakkaksid välja nägema samamoodi. Vastuseid pole ka küsimustele eeliskreeditori staatusest, mida EFSFi puhul ei tekkinud. Tõenäoliselt kehtiks eeliskreeditori staatus eelkõige otseste laenude suhtes, praegu on aga asjadest räägitud alles väga üldisel tasemel, ütles Säälik.

Seotud lood

Uudised
  • 26.09.12, 11:16
Kuhu hakkab investeerima ESM?
Euroopa alaline stabiilsusmehhanism ESM investeerib põhiosa oma varadest AA või kõrgema reitinguga valitsuste, keskpankade, euroala või rahvusvaheliste institutsioonide võlakirjadesse ning võib edaspidi laiendada oma investeeringuid ka pankade võlakirjadesse, seisab praegu ettevalmistamisel investeerimisjuhistes.
Uudised
  • 24.09.12, 10:45
Spiegel: eurogrupp kavandab ESMi võimendust
Euroala riigid plaanivad euroala alalise päästemehhanismi ESM 500 miljardi euro suurust kapitali võimendada samasugusel moel nagu ajutise päästemehhanismi EFSF puhul, millega see kasvaks enam kui 2 triljonile eurole.
Uudised
  • 15.08.18, 09:34
Eesti Panga eksjuht siirdub poliitikasse
Endine Eesti Panga asepresident ja IMFi direktorite nõukogu liige Andres Sutt liitus Reformierakonnaga ja kandideerib märtsis riigikogu valimistel, teatas partei.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele