Euroala riigid plaanivad euroala alalise päästemehhanismi ESM 500 miljardi euro suurust kapitali võimendada samasugusel moel nagu ajutise päästemehhanismi EFSF puhul, millega see kasvaks enam kui 2 triljonile eurole.
EFSFil on kaks instrumenti, kus maksumaksjate raha kasutatakse vaid eriti kõrge riskiga tehingutes nagu Hispaania võlakirjade ostmine, kirjutas nädalavahetusel Saksa väljaanne Der Spigel. Muu jaoks kaasatakse erasektori vahendid piiratud riskiga. EFSFi puhul see kontseptsioon kasutust ei leidnud, kuna erainvestorite huvi puudus.
Oktoobrist jõustuva ESMi puhul on eeldatud sarnase võimenduse võimalikkust ning nädalapäevad tagasi Küprosel kohtunud rahandusministrid kordasid seda uuesti, kirjutas agentuur Reuters.
Kui selline võimendus ka ESMi jaoks heaks kiidetakse, kasvab fondi laenuvõime kahele triljonile eurole, ilma et riikidel tuleks kapitali teha täiendavaid sissemakseid.
Kõik euroala riigid ei ole sellist võimendust siiski heaks kiitnud. Saksmaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on poolt, kuid Soome vastuseis ei võimalda eurogrupil seda plaani kiiresti teostada, vahendas Reuters.
Saksamaa rahandusministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et ESMil saavad olema samad instrumendid mis EFSFil. Samas kordas ta, et Saksmaa kohustuste ülempiir jääb muutmata 190 mld euro tasemele. Kust on võetud number kaks triljonit eurot, ei osanud pressiesindaja kommenteerida.
Saksamaa aserahandusminister Steffen Kampeter kinnitas täna Reutersile, et ESMi võimendamise kõnelused tõepoolest käivad.
„Kui Euroopa otsustab ESMi võimendada – ja need kõnelused käivad – kaasame me loomulikult ka Bundestagi (Saksamaa parlamendi alamkoja – toim.),“ ütles minister.
Saksamaa konstitutsioonikohtu otsusega tuleb kõik muudatused ESMis kooskõlastada Bundestagiga.
Seotud lood
Euroalal käivad kõnelused alalise stabiilsusmehhanismi ESM kapitali võimendamiseks samasugusel moel nagu seda tehti ajutise päästemehhanismiga EFSF, kinnitas EFSFi juhi vanemnõunik Andres Sutt.
Euroopa suuremaid börse ootab täna madalam avanemine vaatamata kuuldustele, et eurotsooni liikmesriigid valmistuvad suurte riikide päästmiseks rahaliidu päästefondi suurendama kahe triljoni euroni.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.