Tormakad euronormid toovad kiire hinnatõusu

Äripäev ei kahtle, et iseenesest on väävli ja teiste potentsiaalselt toksiliste ainete kasutuse piiramine keskkonnakaitse seisukohast mõistlik. Küll aga kahtleme normide rakendamise tormakuses, mis piltlikult sunnib peale evolutsiooni asemel revolutsioonilisi muutusi. Sunnib kiiretele ja üheaegsetele investeeringutele, mis võimendavad niigi sisse programmeeritud hinnatõusu. Tõsi, teema on olnud üleval tegelikult ligi neli aastat, aga liigset kiirustamist möönab ka keskkonnaministeerium.

Oma kommentaaris tõdes ministeerium, et on skeptiline, kas neid rangemaid nõudeid on võimalik nii kiiresti rakendada, ning tegi seetõttu ettepaneku jõustada need 2020. aastal.

Muudatuse mõju väljendub esialgu kõige selgemalt hinnatõusus. Hinnanguliselt kallinevad kauba- ja reisijavedu 25–50%. Üheks tõukejõuks on kindlasti kütuse prognoosimatu hinnatõus, sest kui jätta esialgu suuremahulised ümberehitused tegemata ja minna üle diislikütusele, tõuseb järsult nõudlus selle kütuseliigi järele, mis omakorda tõstab hinda.

Teise lahendusena on pakutud gaasipesu- ehk scrubber-süsteeme või veeldatud maagaasi ehk LNG kasutamist kütusena. Laevnike hinnangul nõuavad need investeeringuid ja ümberehitust, millega ei ole võimalik 2015. aastaks valmis saada. Veelgi enam, järsk üleminek võib omakorda mõjutada ümberehituse hinda, mis praegu võiks olla ligi kolmandik laeva maksumusest. Kui kõik laevaomanikud peavad muudatusi tegema korraga, tõuseb järsult nõudlus, kuna direktiiv puudutab ligikaudu 10 000 laeva.

Praegu pole valmis ka LNG terminale, kus laevu võiks tankida.

Aga ümberehitus tõstaks hinda ka teistel põhjustel. Näiteks kaotaks LNG-le ümberehitatud laev 10–15% kiirusest. Lisaks võtavad tekile paigutatud gaasitankid ruumi, nii et laev kaotab suure osa lastiruumist. Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuhi Enn Kreemi hinnangul isegi ligi 350 tonni ehk 10 veokit.

Oluline on, et laevnikud ei vastandu muudatustele, vaid pakuvad välja oma lahendused. Esiteks, uute reeglite rakendamine ­ainult uutele ehitatavatele laevadele koos riigi suunatud keskkonnatoetusega, nagu on tehtud Soomes. Olemasolevatele laevadele tuleks kehtestada 0,5protsendise väävlisisaldusega kütuse kasutamise nõue alates 2015. aastast ning viia 0,1protsendise väävlisisaldusega kütuse kasutamise tähtaeg esimesele perioodilisele dokkimisele pärast 2015. aasta algust.

Keskkonnaministeerium tõstab aga käed. Euroopa Liit olevat nüüdseks teinud teistsuguse otsuse ja Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis välja töötatud rahvusvahelised nõuded õigusruumi üle võtnud. Eesti ei saa direktiivi jõustumist kuidagi edasi lükata, seda ei saa teha ka ükski teine riik.

Miks aga ettevõtjate huvid jäid tagaplaanile, jääb vastuseta. Euroopa laevaomanike viimane võimalus karmide reeglite tähtaega edasi lükata on üritada teha muudatusi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooni Marpol, mis reguleerib keskkonnakaitset merel ning millel põhineb Euroopa Liidu direktiiv.

Küsimust tõsta plaaniv Prantsusmaa vajab aga toetust, teiste hulgas ka Eesti toetust.