Lepik: Prantsusmaa on Euroopa suurim murelaps

Lepik tõdes, et Saksamaa ja Prantsusmaa kui Euroopa suurimad riigid peaksid käima kriisi lõpetamiseks ühte jalga ja nende ühistegevus on seni eurotsooni pinnal hoidnud. Hetkel on kahe suurriigi peamiseks vastuoluks suhtumine rahatrükki ja inflatsiooni: presidendivalimiste järel on Prantsusmaa läinud Lõuna-Euroopa poolele ning pooldab raha trükkimist. Saksamaa seevastu kardab rahatrükki, märkis Lepik.

Ühtlasi oli Lepik mures üldise inflatsiooni pärast: „Rahatrükk tänases mahus on üle igasuguste piiride ja see toob meile kõrged arved tulevikus, see on minu mure.” Ta lisas, et Euroopa keskpank on suurendanud bilansimahtu 1 triljonist 3 triljonini ja see põhjustab paratamatult inflatsiooni.

Prantsusmaa hakkaks end parandama juhul, kui selleks tekiks turu surve. „Täna mina ei näe, et Prantsusmaa suudaks ise end kontrolli all hoida,” lausus Lepik. Probleeme saaks tema sõnul  lahendada, kui riigid käituksid mõistlikult ja Prantsusmaa teeks vajalikud reformid.

Lepiku sõnul peaks Prantsusmaa tööturg muutuma aktiivsemaks, pensionid väiksemaks maksukoormus väiksemaks, riigieelarve peaks liikuma tasakaalu suunas. „Selliseid vastikuid otsuseid ei tee ükski poliitik, kui just nende valmistsükkel ei ole 15 aastat,” arvas Lepik.

Lepik märkis, et kuigi Kreeka ja Hispaania reformid ei toimu loodetud tempos, on neis riikides olud paranemas. Ent Prantsusmaa pole midagi teinud, et laenukoormust ja üle jõu elamist vähendada.

Mis saab edasi eurotsoonist? „Nüüd on Prantsusmaa ja Saksamaa juba nii lahus, et lagunemise risk on kerkinud,” lausus Lepik. „Lagunemise tõenäosus ei ole 50 protsenti, aga see ei ole enam ka kolm ega viis protsenti,” lisas ta.