Riik vähendab ootamatult järsult investeeringuid

Seda, et riigi oma raha kulub valdavalt olemasolevate kohustuste täitmiseks, näiteks sotsiaaltoetuste maksmiseks, ja välistoetused on peamine allikas n-ö riigi arengurahaks, näitab ilmekalt ministeeriumide investeeringutega lähiaastatel toimuv.

 Valitsemisalade investeeringud vähenevad 2010. aasta 827 miljonilt eurolt 152 miljoni euroni aastaks 2016. Vähenemise peamiseks põhjuseks on Euroopa Liidu praeguse perioodi raha lõppemine. Uue toetusperioodi raha pole joonisel arvesse võetud, kuid olulisel määral jõutakse seda kasutama hakata ilmselt alles 2016. aastast alates.

Seetõttu tabab rahastamise langus rohkem neid valdkondi, mida on seni suuresti välistoetustest rahastatud, märgib riigikontrolli ülevaade. Uue perioodi toetuseta kahaneksid keskkonnakaitse kulutused võrreldes 2012. aastaga 2015. aastaks 58% võrra – 120 miljoni euroni – ja majandusvaldkonna kulud 31% võrra – 440 miljoni euroni.

Kuna uue perioodi toetusi jõutakse suures mahus rakendama hakata ilmselt alles 2016. aastal, on kulude langus paljudele riigi tegevusvaldkondadele väga tõenäoline. Välistoetustest tehtud investeeringuid tuleb aga üleval pidada ka vahepealsel perioodil, uuel eelarveperioodil ja aastatel 2020+, mil Eesti saab ilmselt vähem toetusi.