Neli ettevõtlusliitu pöörduvad keskkonnatasusid tõstva valitsuse kahe määruse muudatuse tõttu õiguskantsleri poole, sest usuvad, et nende õigusi on rikutud.
Täna ilmusid Riigi Teatajas kaks kaevandajatele olulist valitsuse määruse muudatust "Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist" ning "Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad". Kuigi määruste eesmärk on seletuskirja järgi veeressursi ning maavaravarude parema kaitse ja säästliku kasutamise tagamine, tundub et tegelik eesmärk on hoopis eelarve tulude poole kasvatamine, teatasid liidud.
Kaevandajaid ja nende toodangu tarbijaid esindavad liidud ei nõustu valitsuse seisukohtadega ning leiavad, et tegu on investeerimiskindluse, õigustatud ootuse printsiibi ja hea õigusloome tava jämeda rikkumisega valitsuse poolt.
Seetõttu otsustasid Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit ja Eesti Keemiatööstuse Liit ühiselt asuda ette valmistama avaldust õiguskantslerile, et saada hinnang valitsuse määrustele lähtudes hea haldustava printsiibist.
Viimane maavara kaevandamisõiguse ja veekasutuse tasu määra muutus toimus 12. novembril 2009, mil valitsus kinnitas uued tasumäärad alates 2010. aasta algusest. Määruses endas olid toodud konkreetsed tasu määrad aastate lõikes aastaiks 2010–15.
Juba siis tõusid need määrad drastiliselt, kuid toona lubati kaevandajaile, et nüüd on tasu määrad kuueks aastaks paigas, enam ei muutu ja te võite oma tegevust nende järgi planeerida, teatasid liidud. Siiski otsustas valitsus lubadusi eirata ning uute määrustega keskkonnatasusid veel kord tõsta, mille tulemuseks on keskkonnatasude tõus tänavu kohati üle 26%.
Erialaliitude teatel oli määruse eelnõu nii salajane, et ei ilmunud isegi valitsuse eelnõude infosüsteemis. "Samuti juhime tähelepanu sellele, et mõnel meist on keskkonnaministeeriumiga allkirjastatud ning kehtivad vaba tahte lepingud, milles keskkonnaministeerium võttis endale kohustuse tutvustada ettevõtlusliidule ettevõtjaid/organisatsioone mõjutavaid keskkonnaõigusakte võimalikult varakult ning kaasama meid majandustegevust mõjutavate keskkonnaõigusaktide koostamisse või andma võimaluse neid enne jõustumist kommenteerida ning kommentaaridega võimalusel arvestama. Midagi sellist ei toimunud, mis seab tõsise kahtluse alla sellised kaasamist soodustavad lepingud üldiselt," seisab avalduses.
Avaldusele on alla kirjutanud Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit (juht Rein Voog), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (Enno Rebane), Eesti Turbaliit (Erki Niitlaan) ja Eesti Keemiatööstuse Ettevõtete Liit (Hallar Meybaum).
Seotud lood
Õiguskantsleri kinnitusel on kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtestamine vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega.
Neli ettevõtlusliitu kinnitavad pöördumises õiguskantslerile, et valitsuse tegevus on vastuolus põhiseadusega.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.