Järvamaa majandusele annab oma tugeva osa ekspordile orienteeritud metalli- ja masinatööstus.
Seda hoolimata asjaolust, et nende kodulehelt vaatab vastu hoopis rõõmsa rõõsa ilmega lehm, kes lubab kõik teised lehmad "paika panna". Metallitöö osakaal firmas on umbes viiendik, selgitas ettevõtte juht Taavi Raba. Latter NT kliendid on loomakasvatajad ning firma on keskendunud lautade sisustamisele ning kaasajastamisele - metallist piirded, aedikud, lauda valgustus, uksed, sügamisharjad ja kõikvõimalikud muud farmiseadmed ehk teisisõnu saab nende kaudu kogu laut uue ilme.
Sellist teenust suudab firma edukalt ka lähiturgudele eksportida - lisaks Eestile müüakse praegu Lätti, Soome, Valgevenesse ja Venemaale. "Soome osa praegu kasvab, Valgevene turul jäime püsima tänu Valgevene valuutaraskustele," viitas Raba sealse rubla devalveerimisele ja ülikõrgele inflatsioonile. Eksport aitas firmat just sügavaimas languses, 2009. aastal ning lubas ka tollal plussi jääda. "Just ekspordi osakaal oli meil teadlikult sel aastal 40%. See oli Venemaa ja Valgevene, mis meid sellest mõõnaperioodist üle aitasid, kui Eestis midagi teha ei saanud," tõdes Raba. Tänavu on ettevõte tema sõnul eelmise aasta graafikus.
Nõudlus vähenemas
Mulluses arvestuses Järvamaa ettevõtetest teiseks jäänud Paide Masinatehas AS on aga keskendunudki erinevatele metallitöödele ning ekspordiks läheb suurem osa toodangust. Ettevõtte turundusjuht Toomas Molok rääkis, et Eesti mõistes on nad suur firma ja seega ongi ainus võimalus arenemiseks müüa kodust kaugemale. Paide Masinatehase põhiturud on Inglismaa, Soome, Rootsi ja Norra ning eksport moodustas mullu 65%. Firma 2011. aasta 9,6 miljoni euro suurune käive oli aasta varasemast pea poole suurem ning ettevõte lõpetas 0,9 miljoni euro suuruse kasumiga. Teisalt on pikale veninud Euroopa võlakriis välisnõudluse vähenemise näol mõjutamas ka siinseid ettevõtmisi. "Et turg ei ole nii elav, nagu möödunud aastal, võib küll täheldada. On tunda, et nõudlus kahaneb, mitte küll katastroofiliselt," ütles Molok ja lisas, et selle kompenseerimiseks peab otsima uusi võimalusi ning uusi partnereid. Molok märgib, et firma ootab tänavu müügitulu säilimist samal tasemel.
Millega veel Järvamaa TOPi esiotsa firmad tegelevad, loe tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
500-kilosed konteinerid 20-kiloste kastide asemel, 7 kalalaeva ühe asemel ja 160-tonnine ööpäevane tootmisvõimsus 8-tonnise asemel - nii on Morobell OÜ arenenud 15 aastaga.
Äripäev reastas tulemuste põhjal Järva maakonna edukaimad ettevõtted.
Mulluste tulemeste põhjal Järvamaa TOPi võitnud turbatootja PRELVEX ASi juht Tarmo Thomson nentis, et tänavune tootmissuvi oli paarikümne aasta halvim.
Jõgevamaa parima ettevõtte Wesico Projecti omanik Anti Mölter ütleb, et tippu jõudmise taga on 10 puhkusteta aastat.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.