"Varsti oleme orjarahvas tagasi"

Jõgevamaa TOPi 4. kohale jõudnud kruusa ja killustiku kaevandamisega tegeleva ettevõtte Moreen juht Juss Maurer ütleb, et vanemad firmajuhid on lihtsalt väsinud.

„Minul endal pole loobumismõtteid veel olnud, sest mul on tubli poeg, kes firmas juhib ja töötab,” ütleb Maurer, kes eelmisel aastal kinkis poeg Märdile ettevõttes 30% osaluse. „Aga väsimus, mõnes mõttes ka teadmatus ja tõmblemine vaevab ettevõtjaid. Ehkki Reformierakond kui ettevõtjate erakond peaks praegu ettevõtjaid toetama, on siiski ettevõtte juhtimine väga stressirohke. Pidev seadusandluse muutumine, paljude maksude, sh keskkonnatasude tõus on see, mis tekitab tuleviku suhtes ebakindlust. Täiesti usun, et vanemad mehed, kel pole enam perspektiivi ja järelkasvu, müüvad firmad maha,” rääkis Maurer.

Tema sõnul on ettevõtteid valusalt tabanud seadusandlusest tulnud muutused.

„Eeskätt eridiisli kadumine karjääritehnikast. Seda pole osanud arvestada ja hindadesse viia, kuid selle mõju on väga tunda. Samas pole ka hinda kuhugi tõsta, sest konkurentide hinnaga tuleb ka arvestada ja sellest kõrgemalt müüa ka ei saa,” räägib Maurer. „Kütusekulu on aga karjääritehnikas ülisuur - laadurid, purustid, jne. Kuna toodangu hind, mida müüme, oluliselt tõusnud pole, siis selle võrra jääb kasum väiksemaks.”

Maureri sõnul on tuleva elektrihinnatõusu valguses nende firmas elektriga tootmist suhteliselt vähe, karjääritehnika töötab vedelküttel ja selle mõru pilli on nad eridiisli kadumisega juba alla neelanud. „Nüüd tuleb hindasid korrigeerida neil, kes karjäärides oleva püsitehnikaga elektriga toodavad,” ütleb ta.

Tema sõnul on kurb see, et väga paljud põllumajandusettevõtted ja nendega koos ka maa on läinud välismaalaste kätte. „Lõpuks pole meil maad, äri ega midagi. Välismaalased viivad kasumi välismaale, meie teeme siin pisikest tööd ja olemegi orjarahvas tagasi. See on üha süvenev tendents ja mure. Peaksime ikka oma maale ja rahvale mõtlema,” paneb Maurer riigijuhtidele südamele.

Jõgevamaa TOPis 2. koha saavutanud piimandusfirma Puidukaubandus OÜ juht Marek Kõbu sõnul lööb neid eriti valusalt elektrihinna tõus.

„Ütleme nii, et suuremad elavad piimanduses natuke paremini kui väikesed. Efektiivsus on suurem. Piima kokkuostuhind on hetkel suhteliselt nadi, võrreldes kuludega. Sisendid – kütted, teravili – on väga kallid,” ütleb Kõbu.

Ta lisab, et ehkki eridiisel jäi küll põllumehele alles, on elekter nende suurimaid kuluartikleid ning elektrihinnatõus lööb ka valusalt firma rahakotile.

„Kui võrrelda, siis eridiisli aktsiis on meil üle Euroopa keskmise, kuid pindalatoetus on Euroopa üks madalamaid. Aga aktsiis on ju meie enda riigi määrata,” ütles Kõbu. „Kui suur elektrihinna tõus meie jaoks on, ei tea, sest pole jõudnud sellesse täpselt süveneda. Siiani oleme maksnud 5000 eurot kuus. Kui paarkümmend protsenti kallineb, on see aastas märkimisväärne summa,” räägib ta. „Selle summa võiks töötajatele kulutada, kes vajavad seda palju enam kui Eesti Energia. Palamusel on inimeste soojakulud Eesti kõrgemad, samuti elektrihinna tõus – see on inimestele ränk löök.”

Kõbu sõnul on avalikkus aegajalt kritiseerinud põllumeestele antavaid toetusi, kuid keegi pole rääkinud sellest, mida kõike selle saamise nimel tuleb teha.

„Riik võtab seaduste ja bürokraatiaga selle toetuse ühtpidi tagasi. Näiteks suurtel piimatootjatel peab olema kompleksluba, mis on Eestis ainulaadne ja mida mujal riikides ei nõuta. Selle loa saamiseks tuleb teha suuri kulutusi, igal aastal peavad käima sul kontrollid, kelle visiidid tuleb sul riigilõivuna kinni maksta ja kui sa teatud nõudeid kompleksloas ei täida, vähendatakse või võetakse üldse toetused ära. Ühtpidi antakse, aga kaudselt võetakse ka palju tagasi,” räägib Kõbu.

Põhimureks ja ebakindluse tekitajaks on tema sõnul viimaste aastate ebastabiilne piimahind. „Sa ei suuda koostada isegi objektiivset äriplaani,” lausub Kõbu. Ta räägib, et kui masu ajal oli piimahind 10 eurosenti liiter ja teravilja müüdi 10 eurosendiga, siis pärast masu tõusis piimahind normaalsele tasemele - 33 eurosenti liiter, samas teraviljahind kahekordistus ehk tõusis 20 eurosendini.

„Sel kevadel langes piimahind 28 eurosendile ja tulupool vähenes, sest sisendite hinnad – küte ja elekter – järjest tõusid,” selgitab ta.

Lisaks teeb Kõbu sõnul tuska PRIA uus kord, et toetusi makstakse varasema kahe korra asemel vaid kord aastas.

„Kui vanasti maksti toetusi enne jaanipäeva ja jõulude eel, siis sel aastal makstakse toetust korra aastas – jõulude eel. Samas teevad ettevõtted just kevadel tohutuid kulutusi, et külvata teravilja, väetada heinamaad ja karjamaad, ja nii jääb käibevahenditesse tohutu auk – kulutused teevad ettevõtted kevadel, kuid kinni saad maksta need alles sügisel. Ehk teisisõnu, võtad selle võrra rohkem laenu ja toetad hoopis Rootsi panka, mitte oma ettevõtlust,” selgitab Kõbu.

Tema sõnul põhjendati otsust liiga keerulise bürokraatiaga, kuid tema arvates võib riigi huvi olla hoopis käibevahendeid kauem enda käes hoida.

„Ma ei saa lehmale öelda, et ära täna lüpsa, sööt on kallis ja piimahind kehv. See oleks võimalik kinga- või sokivabrikus. Aga riik saaks palju ära teha, kui muudaks mõttemalle ja seadusi ja kuulaks, mida räägitakse. Nemad aga raiuvad oma ja tegelikult ajavad näpuga järge seadustes, mida saaks kohandada Eesti ettevõtjate jaoks palju paremaks,” nendib Kõbu.

 

Mis on mis?Moreen OÜJõgevamaa firma, mis tegeleb kruusa-ja killustiku kaevandamise ja müügiga, teeb pindamistöid, ehitab teid.Omanikud Juss Maurer (60%), Märt Maurer (30%), Arvi Spelman (10%)2011Müügitulu üle 4,1 mln euro, kasum üle 707 000 euro (Jõgevamaa TOPis 4. koht)2010Müügitulu üle 3,2 mln euro, kasum üle 488 000 euro (Jõgevamaa TOPis 6. koht)

Puidukaubandus OÜTegeleb piimakarja kasvatuse ja piimatootmisega.770 lüpsilehma, 800 noorlooma, 1600 ha põldu ja 40 töölist.Farmid asuvad Palamuse vallas.On valla üks suurimaid tööandjaid.Omanik Paunvere Agro2011Müügitulu üle 2,2 mln euro, kasum üle 621 000 euro (Jõgevamaa ettevõtete TOPis 2. koht)2010Müügitulu 1,65 mln eurot, kasum üle 393 000 euro (Jõgevamaa ettevõtete TOPis 3. koht)