Majandusminister Juhan Parts paneb Neinar Seli Eesti Olümpiakomitee presidendiks saamisel ebamugava valiku ette.
Parts laseb valida, kas Tallinna Sadam lõpetab Eesti Olümpiakomiteega (EOK) seotud sponsorlusprojektid või peab Neinar Seli riigifirma nõukogust lahkuma. Viimast Seli aga teha ei kavatse.
Tallinna Sadama nõukogu otsustega jagatakse igal aastal spordile sadu tuhandeid eurosid. Ettevõte on ka EOK sponsor, viimastel aastatel on see summa olnud 50 000 eurot. Varem veelgi suurem. Rahasummade jagamise otsuse eelvaliku teeb Seli juhitav kolmeliikmeline sponsorluse komitee.
Kuna Seli kinnitas Äripäevale, et ta jätkab Tallinna Sadama nõukogu esimehena ka EOK presidendiks valimise korral, siis tekib sellest hoobilt huvide konflikt ja Parts seda ei aktsepteeri.
"Kui Neinar Seli osutub valituks EOK presidendiks, siis ei tohi tekkida huvide konflikti ehk
kas Tallinna Sadam peab lõpetama kõik EOK-ga seotud sponsorlusprojektid või peab Seli nõukogust tagasi astuma," on majandusminister Juhan Parts selle stsenaariumi osas resoluutne.
Lisaks majandusministrile on Tallinna Sadama nõukogusse liikmeid nimetanud ka rahandusminister.
"Ma ei ole ta plaanidest ega väljavaadetestki teadlik, aga küllap ta teab ise, et huvide konflikt tuleb välistada, sponsorluses sealhulgas. Ma ei tea, kas on ka vettpidavaid organisatsioonilisi lahendusi, mis selle tagaksid," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi peagi tekkida võivat olukorda.
Neinar Seli võimalikule huvide konfliktile viitavaid rahaeraldusi on aga Tallinna Sadam teinud veel teisigi. Täpsemalt loe täna ilmunud Äripäevast.
Seotud lood
Eesti Olümpiakomitee valis täna uue presidendi, kelleks sai 85 häälega Neinar Seli. Seli vastaskandidaat Madis Kallas sai 29 häält.
Neinar Seli ei peaks Eesti Olümpiakomitee presidendiks saades astuma tagasi Tallinna Sadama nõukogu esimehe kohalt, leiab parlamendisaadik Kalle Palling.
Mõned positsioonid on sellised, kus otsuse tegemisest taandumisest huvide konflikti vältimiseks ei piisa, märkis ettevõtja Jaan Pillesaar.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.