Ligi ELi eelarvest: Balti erandid on põhjendatud

 Kui see võimalik oleks, toetaks Eesti põllumajanduse otsetoetuste vähendamist, ütles Ligi. Kui aga liikmesriigid pole nõus seda raha mujal muudeks strateegilisteks eesmärkideks kasutama, siis tuleb toetused teha ühtlasemaks.

„58% ELi keskmisest on selgelt ebanormaalne, kui tipud saavad üle 200,“ ütles Ligi. Probleem ei ole otsetoetuste suurus, vaid just ebaühtlus. „See on äärmine konkurentsi moonutaja ja siseturu lõhkuja.“

Mis puudutab ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetustele lae seadmist, siis on Eestile oluline muuhulgas see, millised aastad võetakse n.ö alusaastaks. Majanduslikult rasked aastad 2008-2009 Eestile baasiks ei sobi. Alles noore ja areneva majandusega riigid kannatasid kriisis niigi rohkem.

"See ei tohiks olla põhjus, et struktuurivahendeid vähendatakse,“ ütles Ligi.

Eesti kolmandaks prioriteediks ELi eelarvekõnelustel on infrastruktuuri investeeringud.

Ligi sõnul on Eestile olulised kõik kolm teemat. Põllumajanduse võrdsemate toetuste nõudjad on lihtsalt kõige häälekam huvigrupp, mis on jätnud mulje, et Eesti sõdib eelkõige just põllumajandustoetuste pärast.