Euroopa Liidu struktuuritoetused peavad olema paremini fokusseeritud konkreetsete pikaajaliste arenguimpulsside andmiseks, mitte ühtlaselt jagatud, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Valdkondadest, kuhu valitsus euroraha suunata plaanib, nimetas Ligi pärast tänast valitsuskabineti istungit haridust, majanduskeskkonda, energeetikat, transporti ja infotehnoloogia valdkonda.
Midagi siiski veel ei ära otsustatud.
"Aruteluga läheb pikalt," ütles Ligi. Nii nagu ilmselt läheb pikalt ka ELi järgmise seitsme aasta eelarve paika saamisega.
Hariduses tahab valitsus ELi toetuste abil lahendada probleeme, mis on seotud sellega, et kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta ning et haridussüsteem ja tööturu vajadused on nihkes. Põhiline tähelepanu on ümberõppel ja töötuse vähendamisel, ütles Ligi.
Majanduskeskkonnas on fookuses suurema lisandväärtuse loomine, milleks tahetakse ergutada erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning koostööd teadusasutustega. Eesmärk on tõsta ekspordivõimekust – selleks peaks muutuma ka ettevõtlustoetuste eraldamine, suunates neid enam ekspordivõimelistele aladele.
Teine siht on keskenduda tagastamatute toetuste asemel enam garantiidele ja laenudele, kus on selge vastutus ka ettevõtjal endal, ütles Ligi. See annaks võimaluse võimendada ELi eelarvest eraldatavaid vahendeid.
Keskkonnateemadel on siht vähendada energiamahukust ning tõsta ressursside kasutamise efektiivsust. Transpordis autostumise vähendamine. IT vallas on plaan toetada kiire lairiba ühenduse võrkude väljaehitamist.
Ligi sõnul regionaalpoliitika jaoks eraldi peatükki plaanis ei ole. Selle asemel peavad kõik valdkonna arengud olema läbi kaalutud ka regionaalsest aspektist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!