OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

13.12.12, 13:19

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sõerd: sularahalaenud pole aktuaalne teema

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, endine maksuameti juht, reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et komisjon on kohtunud maksu-ja tolliameti juhtidega, kuid ta ei mäleta, et sularahalaenude teema oleks aktuaalne.

Kadri Jakobsonajakirjanik

„Riigikogu rahanduskomisjonil on olnud mitu kohtumist maksu- ja tolliameti juhtidega, amet on teinud ka ettepanekuid, kuidas maksude kogumist tõhustada. Ma küll ei mäleta, et sularahalaenude teema oleks aktuaalne, aga võime nendelt üle küsida,” ütles Sõerd.

„Teadaolevalt ei ole sularaha laenud keelatud ja pole olnud keelatud ka varem, aga see pole sageli esinev vorm,” lisas ta.

Sõerdi sõnul on rahapesu järelvalvesubjektid määratletud erinevates seadustest ning need jagunevad kolmeks:

1. finantseerimisasutused, kes pole finantsinspektsiooni järelevalve all, sealhulgas liisingu-, laenu-, valuutavahetuse, maksevahenduse ja alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad, pandimajad ja hoiu-laenuühistud;

2. professionaalid, kelle tegevus eeldab pidevat seadusandluse tundmist (audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad, raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri või muu õigusteenuse osutajad);

3. muud isikud, kelle hoolsuskohustuste määr on oluliselt väiksem (õnnemängude korraldajad, kinnisvaravahendajad ja –arendajad, kauplejad, kui arveldavad sularahas üle 15 000 euro).

Äripäev küsis Sõerdilt järgmised küsimused:

1. Miks üldse peaks üks ettevõte andma suures summas sularahalaenu?

2. Kas Eestis on alati olnud sularahalaenud lubatud või on seadus ka kunagi neid keelanud?

3. Kui Te olite maksuameti juht, siis kui levinud olid ettevõtluses sularahalaenud ning kas maksuametnikud pööravad neile tähelepanu? On see teatud mõttes ohumärk?

4. Väidetakse, et ettevõtluses on sularaha laenulepingud levinud viis, kuidas varasemaid arvukaid sularaha väljavõtmisi nö lappida. Kuidas Te seda kommenteerite?

5. Kas Teie arvates võiks seadusandlus suuri sularahalaene ettevõtluses piirata?

6. Kuidas praegu seadused sularahalaene reguleerivad? Kas ettevõte, kes annab välja üle 100 000 euro sularaha peab sellest kuidagi teatama (nt pankade teavituskohustus Rahapesu Andmebüroole)?

„Need küsimused on küll esitatud vormilt neutraalsete ja üldistena, aga ilmselgelt ühe konkreetse kaasuse kontekstis," ütles Sõerd.

"Kuivõrd tegemist on teadaolevalt seni ajakirjanduses käsitletud kaasusega, siis ei pruugi see käsitlus olla kõikehõlmav ja objektiivne. Kaasuse asjaolud saavad selguda vaid kohtumenetluses, mistõttu pole õige anda hinnanguid konkreetse kaasuse kontekstis,” vastas Sõerd.

Kadri Jakobson

Seotud lood

Sisuturundus

02.09.24, 14:25

Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks

Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.