Piirileping on hädavajalik

"Piirileping otseselt ettevõtjat ei puuduta, aga piirilepinguga kaasnevad järgmise sammuna topeltmaksustamise vältimise leping ja investeeringute kaitse leping ja need on juba ettevõtjatele olulise tähtsusega," selgitas ta. Nende lepingute tagajärjel muutub Veskimägi sõnul siinse toodangu hind Venemaal konkurentsivõimelisemaks, sest praegu on nii paljudele toiduainetele kui ka mööblile kehtestatud tollimaksud.

"Meil on täna erinevale mööblile 15-20protsendine täiendav tollimaks ja WTOga sõlmitud lepingu baasil see hakkab kuue aasta jooksul vähenema. Aga kui meil kirjutatakse piirileping alla, siis on ka lepitud kokku, et kirjutatakse järgmise sammuna alla ka topeltmaksustamise vältimise leping," selgitas Veskimägi.

Tema hinnangul tekib seejärel kindlasti mõlema riigi ettevõtjatel suurem huvi naaberriigi vastu. Küll aga on teda imestama pannud, miks siinsed poliitikud justkui ei soosi Venemaad kui head äritegemise paika. "Ärimehed, kes on julgemad, on riskid võtnud ja toimetavad seal. Mina küll ei ole kuulnud, et kellelgi seal väga halbu kogemusi oleks," sõnas Veskimägi.

Samuti ei mõistnud ta, miks on põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder riigileppele vastu olnud, sest see on vesi põllumeeste veskile, kui topeltmaksud ära kaovad.

Investeeringute kaitse leping on see, mis võiks Veskimägi hinnangul venelasi rohkem siia meelitada. Ta tõi näiteks hiljutise uudise, et idanaabrid plaanivad Eestisse rajada seafarmi. Samas on investeeringute kaitse olulise tähtsusega ka eestlastele.

"Mina leian, et see (piirilepingu sõlmimine – toim) on hädavajalik asi. Ma arvan, et nüüd on kõik aru saanud, et see oli viga, kui see 2005. aastal pooleli jäi. Ka see preambula oli viga. Need inimesed, kes seda taga nutavad, ma lihtsalt ei saa nende mõttelaadist aru," rääkis Veskimägi.