Euroopa Komisjon näeb Eestis liiga kiire laenukasvu riski

Erasektori võlakoorem (ettevõtted ja majapidamised koos) on juba kõrge, 130% SKPst, ning tõusule pööramas. Seda kannustab nii kvalifitseeritud tööjõu nappusest süvenev palgasurve kui endiselt jõus maksusoodustused kodulaenuintressidelt. Samuti garantiid, mis laenamist soosivad.

Lisaks on kinnisvara maksustamine Eestis alles väga nõrgalt arenenud ning maamaks 2013. aastast sisuliselt kaotatud, nendib dokument. Ehkki mõju riigieelarvele on sellest väike, jätab see valitsuse jaoks vähem hoobasid, millega vajadusel näiteks kinnisvarasektori kuumenemist ohjata.

Teisalt tuleb maamaksu kaotamisega eelarvesse tulusid otsida allikatest, mis on majanduskasvule suurema negatiivse mõjuga kui kinnisvaramaksud.

Kinnisvaramaksude osa oli Eestis juba enne maamaksu sisulist kaotamist kõige väiksem kogu ELis (0,3 % SKPst 2011.aastal) ning selle määramise aluseks olid kinnistusameti aegunud andmed.

Äripäevale täna komisjoni analüüsi kommenteerinud LHV Panga makroanalüütik Heido Vitsur ütles, et mingil määral peab laenuturul siiski elavnemine tulema, sest eluasemeid on vaja uuendada ja remontida. Regulatsioon peab seejujures muutuma vastavalt olukorra muutumisega.

"Tuleb jälgida tsüklit - kui on vaja toetada elamuehitust, mis on täiesti soikunud, siis on vaja stiimuleid. Ja kui stiimulid on piisavad ja hakkavad üle keema, siis tuleb need maha võtta," ütles ta, tuues eeskujuks USAd, kus maksusoodustused on tihti tähtajalised. Kui neid ei pikendata, siis nende kehtimine lakkab.

Eesti valitsusel ei ole Vitsuri arvates üldse soovigi majandustsüklit ohjata. "Ta eelistab lasta asjadel minna oma rada, et laissez-faire (laske teha - toim.) annab kõige parema tulemuse. Sellise arusaamise all me oleme elanud kõik need aastad ja me hoiame sellest kinni," ütles Vitsur. "Me ei taha tegeleda majandustsükli silumisega. Lihtsalt stiihia loobib meid siia ja sinna ja ongi kõik."