Euroopa Komisjon avaldas liikmesriikidele uued soovitused, mida oma majanduspoliitika kujundamisel arvesse võtta.
Eesti puhul tunnistatakse head edasiminekut ainult riigi rahanduse korrashoius. Üht-teist on aastaga jõutud ära teha ka hariduse- ja koolitussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks tööturu vajadustega. Sotsiaalkindlustussüsteemi reformimisel, mis peaks ergutama ja aitama inimesi tööturule naasta ning kvaliteetsete kohaliku tasandi avalike teenuste tagamisel on aga edenetud visalt. Jätkuvalt on palju ära teha ka selleks, et energiat paremini ja säästlikumalt kasutada.
Nii on uued soovitused Eestile paljus läinud aasta soovitustega sarnased ja samad, kohati on sõnastus täienenud või tungivamaks muutunud.
Riigi rahanduse osas kordab Euroopa Komisjon, et Eestil on nn võlapidur veel eelarveseadusesse sisse kirjutamata. Samuti soovitatakse taas, et Eesti hakkaks oma eelarveprotseduuris kehtestama rohkem siduvad mitmeaastaseid kululagesid - vastasel juhul võib distsipliin uue buumi ajal jälle käest minna.
Eesti jaoks suurimad väljakutsed on tööturul. Üheltpoolt ohustab kvalifitseeritud tööliste puudumine Eesti majanduse kasvupotentsiaali, mis eeldab haridussüsteemi ja täiskasvanute ümberõppe jätkuvat täiustamist, et paremini tööturu vajadustele vastata. Eraldi rõhuasetus on noortel ja madala kvalifikatsiooni või üldse erialase ettevalmistuseta inimestel. Jätkuvalt vajab parandamist ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostöö.
Teisalt ei sisalda Eesti praegune sotsiaalkindlustussüsteem piisavalt stiimuleid, mis ergutaks või aitaks tööturule naasta osalise töövõimetusega inimestel või pikaajalistel töötutel. Komisjon kritiseerib taas ka Eesti vanemahüvitise süsteemi - naiste tööturule naasmist takistab nii süsteem ise, mis maksab kojujäämise eest, kui lasteaiakohtade nappus. Lastehoiuteenused on alarahastatud, osa raha võiks ümber suunata.
Eesti jaoks on jätkuvalt probleemiks ka vähe efektiivne energiakasutus. Eriti transpordis pole senine maksusüsteem ajendanud inimesi käitumist muutma ja soetama vähem saastavaid autosid. Nii on soovitustes taas ettepanek kaaluda sõiduautode maksustamist või mootorikütuse aktsiisimäära tõstmist. Ka hoonete soojustamisel on veel tööpõld lai. Uuesti kõlavad soovitused arendada põlevkivile alternatiivseid energiaallikaid ning ehitada välja piiriülesed ühendused teiste riikide energiavõrkudega,
Komisjon viitab taas ka sellele, et kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus ei ole tasakaalus. Nii kordub komisjoni soovitustes Eestile vajadus muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ning tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi kohtus täna Euroopa Komisjoni ja tolliliidu auditi ja pettusevastase võitluse voliniku Algirdas Šemetaga, kellelt Ligi päris seisukohti kahe Eestis tulist arutelu ja vastasseisu pälvinud maksu kohta.
Kuigi Euroopa Komisjoni üks soovitustest oli vanemahüvitist kasutada lastehoiuteenuse parandamiseks, kinnitas sotsiaalminister Taavi Rõivas, et vanemahüvitist ei ole plaanis kärpida.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper kommenteeris Euroopa Komisjoni soovitust parandada energiatõhusust ning märkis, et erinevalt komisjoni hinnangust muutuvad Eesti inimesed üha energiasäästlikumaks.
Euroopa Liidu riikide majandusreformidele täna hinnangu andnud Euroopa Komisjon soovitas reale riikidele, mis eelarvenorme täita ei suuda, lisaaega.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.