Kaitsetu elektritarbija

Maikuu alguses toimetas Euroopa Kohus Eestile hagiavaldused, kus Euroopa Komisjon heidab Eestile ette, et viimane pole järginud maagaasi ja elektrienergia siseturu ühiseeskirjasid. Muuhulgas on hagiavalduses kirjas arvukalt elektritarbijat kaitsvaid kaitsemeetmeid, mida Eesti on ignoreerinud.

Nõuded, mida Eesti pole Euroopa Komisjoni hinnangul täitnud:

* Tarbijakaitsemeetmetes on kirjas, et tarbijal on õigus sõlmida elektriteenuse osutajaga leping, milles tuuakse välja: lepingu kestus, teenuste ja lepingu pikendamise ja lõpetamise tingimused ja lepingust tasuta taganemise lubatus.

* Samuti on ette nähtud, et tarbijal oleks võimalik lai valik tasumisviise, mis ei diskrimineeri asjatult tarbijaid ning ettemaksusüsteemid on õiglased ja kajastavad asjakohaselt tõenäolist tarbimist. Iga muudatus tingimustes peab kajastama erinevatest maksesüsteemidest tarnijale tulenevaid kulusid. Üldtingimused peavad olema õiglased ja läbipaistvad. Need peavad olema selged ja arusaadavad ning need ei tohi hõlmata lepinguväliseid tõkkeid tarbijaõiguste kasutamisele, näiteks ülemäärast lepingulist dokumentatsiooni. Tarbijaid tuleb kaitsta ebaõiglaste või eksitavate müügiviiside eest.

* Eesti pole ka üle võtnud seadust, mis reguleerib tarbija kaebuseid. Riik peab tagama, et kaebuste lahendamine peaks olema läbipaistev, lihtne ja odav. Kõikidel tarbijatel on eelkõige õigus oma elektriteenuse osutaja heatasemelistele teenustele ja esitatud kaebuste käsitlemisele. Selline kohtuväline vaidluste lahendamine peab võimaldama õiglast ja kiiret vaidluste lahendamist eelistatavalt kolme kuu jooksul ning kui olukord seda tingib, rakendama kulude ja/või kahju hüvitamise süsteemi.

* Elektritarnija peab tarbijat teavitama nõuetekohasest elektritarbimisest ja kuludest, mis toimub piisava sagedusega, et võimaldada tarbijal oma elektritarbimist reguleerida. Teave peab olema esitatud piisavalt varakult, et võtta arvesse tarbija mõõteseadmete võimalusi ja asjaomast elektritoodet. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta selliste meetmete kulutõhusust. Selle teenuse eest tarbijalt lisatasu ei võeta.

* Lisaks puudutab üks artikkel direktiivides jaotusvõrguettevõtjate eristamist elektriettevõtjast. Direktiiv näeb ette, et võrguettevõte ei tohi sõltuv olla emaettevõtjast: "Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevategevusse ega konkreetsete jaotusliinide ehitamise ega uuendamisega seotud otsustesse."

See nõue puudutab Eesti Energiat ja tema alla kuuluvat võrguettevõtjat Elektrilevi. Aasta alguses soovitas riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas jaotusvõrgu Eesti Energiast eraldada. Kuna kaks ettevõtet on omavahel tihedalt seotud, avaldati isegi kahtlust, et Eesti Energia kasutab välisinvesteeringuteks võrguettevõtja tulusid. Eesti Energia kinnitas toona, et huvide konflikti jaotusvõrgu ja elektrimüügi vahel ei eksisteeri. Samuti väitis Eesti Energia, et see direktiiv puudutab vaid Eleringi, mis on juba emaettevõtjast lahutatud.

Ka majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei nõu elektri siseturu direktiiv jaotusvõrgu omandilist eraldamist tootmise ja müügiga tegelevast ettevõttest.

Valitsus arutas täna Eesti seisukohti kohtuvaidluses Euroopa Komisjoniga. Eesti eesmärk on jõuda energia siseturu eeskirja mitteülevõtmise kohtumenetluses Euroopa Komisjoniga sellise lahenduseni, et komisjon võtaks hagid tagasi ja kohus ei jõuaks teha võimalikku rikkumist tuvastavat otsust ega määrata karistusmakset.

Eesti suhtes soovitab Euroopa Komisjon kohaldada iga päeva kohta arvestatavat 5068,8 euro suurust trahvi iga mittetäielikult üle võetud elektridirektiivi kohta ja 4224 euro suurust trahvi iga mittetäielikult üle võetud gaasidirektiivi kohta.

Majandusministeeriumi nõuniku Rasmus Ruuda sõnul on Eesti nimetatud direktiivid üle võtnud. "Küsimus on sõnastuses ja detailides," lisas Ruuda. Tema hinnangul on hagi puhul tegu Euroopa Komisjoni üleüldise aktsiooniga, mille eesmärk on sundida liikmesriike kolmanda paketi direktiive detailselt üle võtma. Ruuda sõnul ei puuduta aktsioon ainult Eestit, vaid ka Poolat, Soomet ja teisi riike.

"Eesti on lähtunud direktiivide ülevõtmisel peamiselt tervest mõistusest ehk võtnud üle selle, mis reaalselt meid puudutab. Kui komisjonil on teistsugused nõudmised, tuleb koostöös üle vaadata. Ja mõistlik oleks olnud enne arutada, mitte kohe kohtusse pöörduda," teatas Ruuda.