Statistikaameti andmeil kasvas majandus II kvartalis 1%.
Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab statistikaamet.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SPK kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.
II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,65 miljardit eurot. Majanduskasvu mõjutas enim kaubanduses ja kinnisvaraalases tegevuses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKP suurenemisse enim hulgikaubanduses loodud lisandväärtus. Kinnisvaraalase tegevuse tõusu mõjutas eluruumide arvestuses lisandväärtuse kasvamine nii jooksev- kui ka püsivhindades.
Lisaks panustas SKP kasvu oluliselt ka töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmises loodud lisandväärtuse toel.
Juba teist kvartalit järjest pidurdas SKP kasvu enim lisandväärtuse vähenemine veonduses ja laonduses, tingituna veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse kahanemisest. Lisaks mõjutas majanduskasvu negatiivselt kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning põllu- ja metsamajanduse lisandväärtuse vähenemine.
Kaupade eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 9%, seda peamiselt kemikaalide ja keemiatoodete; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude tööstustoodete väljaveo kasvu tõttu. Kaupade sissevedu suurenes võrreldes mullusega 8%, olles enim mõjutatud koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete impordi kasvust. Netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) osatähtsus SKP-st oli 0,9%. Viimati oli see näitaja positiivne 2012. aasta III kvartalis.
Sisemajanduse nõudlus kasvas 2013. aasta II kvartalis 3,2%. Sisemajanduse nõudluse kasv oli kiirem kui SKP kasv eelkõige kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasvu toel. Eratarbimiskulutused kasvasid hinnamõjusid arvesse võttes 6%. Suurem mõju oli vaba aja kaupade ja teenuste, eluaseme kulutuste ning toidukaupade tarbimise kasvul.
Kapitali kogumahutus põhivarasse langes II kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 1%, mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Ettevõtete sektori kapitalimahutus kasvas 6%, kasvu mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed. 2013. aasta II kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem, moodustades SKP-st 96,9%.
Seotud lood
Optimistist peaminister Andrus Ansip võiks tunnistada, et majandusseisak on probleem. Stabiilse majanduskasvu saavutamine on Äripäeva arvates kõige tähtsam küsimus.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles kommentaariks SKP teise kvartali tulemustele, et majanduskasv on küll oodatust tagasihoidlikum, aga olukord pole traagiline.
Kvartali võrdluses olid nii esimene kui teine kvartal kergelt languses, vastavalt -0,1% ja -0,2%, mis kvalifitseerub majanduslanguseks, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Suurettevõtja Jüri Käo ütles, et teda Eesti SKP teise kvartali madal kasvunumber ei üllata.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.