• OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,37
  • OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,37
  • 09.09.13, 08:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majandus kasvas veelgi vähem

Statistikaameti andmeil kasvas majandus II kvartalis 1%.
Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab statistikaamet.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SPK kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.
II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,65 miljardit eurot. Majanduskasvu mõjutas enim kaubanduses ja kinnisvaraalases tegevuses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKP suurenemisse enim hulgikaubanduses loodud lisandväärtus. Kinnisvaraalase tegevuse tõusu mõjutas eluruumide arvestuses lisandväärtuse kasvamine nii jooksev- kui ka püsivhindades.
Lisaks panustas SKP kasvu oluliselt ka töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmises loodud lisandväärtuse toel.
Juba teist kvartalit järjest pidurdas SKP kasvu enim lisandväärtuse vähenemine veonduses ja laonduses, tingituna veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse kahanemisest. Lisaks mõjutas majanduskasvu negatiivselt kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning põllu- ja metsamajanduse lisandväärtuse vähenemine.
Kaupade eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 9%, seda peamiselt kemikaalide ja keemiatoodete; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude tööstustoodete väljaveo kasvu tõttu. Kaupade sissevedu suurenes võrreldes mullusega 8%, olles enim mõjutatud koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete impordi kasvust. Netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) osatähtsus SKP-st oli 0,9%. Viimati oli see näitaja positiivne 2012. aasta III kvartalis.
Sisemajanduse nõudlus kasvas 2013. aasta II kvartalis 3,2%. Sisemajanduse nõudluse kasv oli kiirem kui SKP kasv eelkõige kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasvu toel. Eratarbimiskulutused kasvasid hinnamõjusid arvesse võttes 6%. Suurem mõju oli vaba aja kaupade ja teenuste, eluaseme kulutuste ning toidukaupade tarbimise kasvul.
Kapitali kogumahutus põhivarasse langes II kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 1%, mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Ettevõtete sektori kapitalimahutus kasvas 6%, kasvu mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed. 2013. aasta II kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem, moodustades SKP-st 96,9%.

Seotud lood

Arvamused
  • 13.08.13, 07:14
Härra peaminister, meil on probleem
Optimistist peaminister Andrus Ansip võiks tunnistada, et majandusseisak on probleem. Stabiilse majanduskasvu saavutamine on Äripäeva arvates kõige tähtsam küsimus.
Uudised
  • 12.08.13, 14:43
Josing: olukord pole traagiline
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles kommentaariks SKP teise kvartali tulemustele, et majanduskasv on küll oodatust tagasihoidlikum,  aga olukord pole traagiline. 
Uudised
  • 09.09.13, 13:02
Aastakasv jääb praegu jõusse
Kvartali võrdluses olid nii esimene kui teine kvartal kergelt languses, vastavalt -0,1% ja -0,2%, mis kvalifitseerub majanduslanguseks, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Uudised
  • 12.08.13, 17:39
Käo: SKP numbrid ei üllata
Suurettevõtja Jüri Käo ütles, et teda Eesti SKP teise kvartali madal kasvunumber ei üllata.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:31
ESG – midagi enamat kui mood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele