Euroopa Parlament andis täna heakskiidu ELi pangandusjärelevalve süsteemile, mis toob umbes 150 ELi suuremat panka alates 2014. aasta septembrist Euroopa Keskpanga järelevalve alla.
See on pangandusliidu n.ö esimene sammas, millele peaksid järgnema ka ühtne kriisihaldusmehhanism ja ühtne hoiustegarantii.
Kuigi kokkulepe liikmesriikidega saavutati juba aprillis, pidid parlamendisaadikud ja Euroopa Keskpank (EKP) seejärel täpselt paika panema, kuidas tagada EKP läbipaistvus ja aruandlus. Kuna uus järelevalvesüsteem toob kaasa märkimisväärse volituste nihkumise riiklikult tasandilt ELi tasandile, rõhutasid Euroopa Parlamendi saadikud ja mitmed liikmesriikide parlamendid, et sellega peab kaasnema ka suurem demokraatlik kontroll.
"Me soovisime, et loodavas pangandusliidus oleks keskpank suhtluses parlamendiga avatud ning et meil oleks ülevaade juhtorganite otsustest ning ligipääs koosolekute dokumentidele," selgitas Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari Padar. "Kindlasti seisab europarlament selle eest, et seni nõrgalt reguleeritud Euroopa pangandussektor saaks ohjatud ning et igasugune pankade turgutamine maksumaksja kulul lõppeks."
Saadikud tugevdasid järelevalvesüsteemi läbipaistvust ja aruandekohustusi.
Uute reeglite ning Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonide vahelise kokkuleppe alusel on Euroopa Parlamendil ulatuslik ligipääs järelevalvega seotud andmetele. Sealhulgas on Euroopa Parlamendil õigus saada EKP järelevalvenõukogu kohtumistest põhjalik protokoll ning selgitustega otsuste nimekiri, mis võimaldab mõista arutelude sisu. Samuti on EKP järelevalvenõukogu esimehel kohustus ilmuda Euroopa Parlamenti regulaarsetele avalikele kuulamistele.Parlament arutab juba ka pangandusliidu teise samba, ühtse kriisihaldusmehhanismi üle.
"Ehkki pangandusliidu aluseks oleva taastamise ja kriisilahendamise raamistiku (RRD) osas on jõutud kolmepoolsete läbirääkimisteni ning sellega loodame lõpule jõuda aasta lõpuks, toetab parlament ka sellise tugisüsteemi loomist, mis võimalikke pangandussektori vigu ohjaks. Selle puhul on kindlasti oluline luua ühtne kriisihaldusfond," ütles Padar.
Lisaks on arutlusel ka ühtne hoiuste tagamise skeem, mis seisab endiselt Nõukogu taga, kes pole oma seisukohta veel välja öelnud, ütles Padar, avaldades lootust, et siingi tuleb kokkulepe selle aasta lõpuks.
Padar möönis, et õhus on juba tunda valimiste lähenemist, mis toimuvad tuleva aasta kevadel.
"Ilmselgelt kerkib lähenevate valimiste üheks teemaks see, milline on olnud parlamendi roll kriisiga toimetulekul ehk kas reaalsuses on suudetud vastu võtta need õigusaktid, mis aitaksid kriisist välja tulla," ütles Padar.
Seotud lood
Euroopa Liit vajab pankade võimalike probleemide lahendamiseks kriisihaldusfondi, millel peab olema võimalus turgudelt laenata, kuniks fondi maht pankadelt kogutavatest maksudest lõpuks kokku saab, ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi eile Euroopa Parlamendis.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.