Valitsus kiitis täna heaks 2014. aasta riigieelarve eelnõu. Justiitsministeeriumi peamiseks prioriteediks järgmisel aastal on kohtureformiga jätkamine.
Samuti võib järgmise aasta suurematest tegevustest välja tuua uue Tallinna kohtumaja ehitamiseks vajalike ettevalmistustööde alustamise ja tasuta õigusabi andmiseks vahendite suurendamise, teatas ministeerium
„Valitsusel on soov tõsta kohtumenetluse kvaliteeti ja seeläbi vähendada ka kohtumenetluste pikkust. Sel aastal alguse saanud kohtureform jätkub järgmisel aastal Tartu piirkonnas. Tegemist on kohtusüsteemis olulise struktuurse muutusega – kohtunike kõrval asuvad kohtunikke abistama seniste konsultantide asemel kohtujuristid, kellele on seatud kõrgemad haridus- ja kutsenõuded. Sel aastal Harju Maakohtus alguse saanud muudatused näitavad, et kohtujuristide lisandumine aitab kohtunikel kiiremini kvaliteetse kohtuotsuseni jõuda,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur eelarve peamist prioriteeti kommenteerides.
Lisaks otsustas valitsus alustada vajalikke tegevusi Tallinnasse uue kohtuhoone rajamiseks. „Ei ole normaalne, et pealinnas on mõni kohtumaja nii halvas seisus kui Liivalaia kohtumaja, kust mõni süüdistatav lausa läbi akende põgeneda on proovinud. Auasi on ehitada riigi 100. sünnipäevaks suurima kohtuasjade arvuga Harju Maakohtule uus maja ja selleks on juba järgmisel aastal plaanis koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga läbi viia idee- ja arhitektuurikonkurss, leidmaks pealinna kohtumajale sobivaim lahendus. Uue hoone asukohaks saab kõikidele transpordiliikidele väga hästi ligipääsetav Lubja 4 kinnistu,“ täpsustas Pevkur.
2014. aastal suureneb ka tasuta õigusabi andmiseks eraldatud summa ligikaudu 20% ehk 130 000 euroni. Õigusnõu rahastamise kasv tähendab, et inimeste näost-näkku, aga ka internetis nõustamise maht ning kättesaadavus suureneb. 2013. aastal pakutakse inimestele õigusalast nõustamist suurimates Eesti linnades ning internetikeskkondades juristaitab.ee ja perekool.ee. Samuti on tasuta konsultatsioonid suunatud puuetega inimestele.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Valitsuse kinnitatud riigieelarve siseturvalisuse osa on riigituludest 2014. aastal 287,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 8,1% võrra suurem.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.