Rahvusvaheline Valuutafond tuleb kolmapäeval avaldatud raportis uuesti välja ettepanekuga, et euroalal peaks olema oma eraldi eelarve, et leevendada võimalikke kriisiolukordi, mis ei puuduta kõiki euroala riike ühte moodi.
See ei tähenda, et euroala täna tugevamad riigid oleksid alati need, kes edaspidi teiste kriisiarveid kinni maksavad. Selline eelarveriskide jagamine tähendaks, et konkreetsel ajahetkel tugevamas majandustsüklis riigid aitaksid teisi, kes on spektri teises otsas. Näiteks töötute abirahade maksmisel. See ei tähenda, et üks ja sama riik on alati kas andja või saaja rollis, vahendas Wall Street Journal IMFi dokumenti.
IMFi hinnangul on sellist puhvrit vaja, kuna devalveerimise võimalust euroalal ei ole.
Need on soovitused tulevikuks. Kiiremas korras vajab euroala aga kesktasandil fondi raskustes pankade probleemide lahendamiseks. See oleks ajutine lahendus, kuni euroalal ei ole veel pankade ühtset kriisihaldusmehhanismi, mis oleks pangandusliidu üks osa.
Seotud lood
Euroopa Komisjon pakub ennast selleks instantsiks, mis hakkab Euroopa pangandusliidus otsustama, milline pank läheb saneerimisele ning millisel pangal tuleb uksed kinni panna.
Euroopa Liit vajab pankade võimalike probleemide lahendamiseks kriisihaldusfondi, millel peab olema võimalus turgudelt laenata, kuniks fondi maht pankadelt kogutavatest maksudest lõpuks kokku saab, ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi eile Euroopa Parlamendis.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.