Rahvusvaheline Valuutafond tuleb kolmapäeval avaldatud raportis uuesti välja ettepanekuga, et euroalal peaks olema oma eraldi eelarve, et leevendada võimalikke kriisiolukordi, mis ei puuduta kõiki euroala riike ühte moodi.
See ei tähenda, et euroala täna tugevamad riigid oleksid alati need, kes edaspidi teiste kriisiarveid kinni maksavad. Selline eelarveriskide jagamine tähendaks, et konkreetsel ajahetkel tugevamas majandustsüklis riigid aitaksid teisi, kes on spektri teises otsas. Näiteks töötute abirahade maksmisel. See ei tähenda, et üks ja sama riik on alati kas andja või saaja rollis, vahendas Wall Street Journal IMFi dokumenti.
IMFi hinnangul on sellist puhvrit vaja, kuna devalveerimise võimalust euroalal ei ole.
Need on soovitused tulevikuks. Kiiremas korras vajab euroala aga kesktasandil fondi raskustes pankade probleemide lahendamiseks. See oleks ajutine lahendus, kuni euroalal ei ole veel pankade ühtset kriisihaldusmehhanismi, mis oleks pangandusliidu üks osa.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon pakub ennast selleks instantsiks, mis hakkab Euroopa pangandusliidus otsustama, milline pank läheb saneerimisele ning millisel pangal tuleb uksed kinni panna.
Euroopa Liit vajab pankade võimalike probleemide lahendamiseks kriisihaldusfondi, millel peab olema võimalus turgudelt laenata, kuniks fondi maht pankadelt kogutavatest maksudest lõpuks kokku saab, ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi eile Euroopa Parlamendis.
Valimistega seotud ebakindluse möödumine koos optimismiga ärisõbraliku lähenemisviisi suhtes USA uue administratsiooni ametiajal on suurendanud investorite usaldust ja aidanud kaasa aktsiaturu tõusule. Kuna Donald Trump on praeguseks Ovaalkabinetti naasnud, võib tema eeldatav majanduspoliitika avaldada erinevatele sektoritele märkimisväärset mõju.