VEB fondiga seotud ebaseaduslike tehingute väljaselgitamiseks moodustatud parlamendi komisjon küsib uurimiseks neli kuud lisaaega, sest uurimise käigus on avaldunud uusi asjaolusid.
Uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on kuulatavad viidanud oma seletustes isikutele, kellelt komisjon võib komisjoni poolt väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude kohta täiendavat teavet saada. "Samuti on kuulamiste käigus viidatud dokumentaalsetele tõenditele, mille olemasolu ja sisu tuleb komisjonil kontrollida," märkis Vakra.
Esialgu tänavu detsembriks tulemusteni jõudma pidanud komisjon lubab uut raportit tuleva aasta aprilliks. Märtsi lõpus peaks VEB Fondi auditi valmis saama ka Riigikontroll.
Täna andis komisjonile selgitusi Eesti Panga endine juht Vahur Kraft. Komisjon on pidanud 19 istungit ning kuulanud 26 inimest.
Riigikogu uurimiskomisjon moodustati käesoleva aasta 12. märtsil VEB fondiga seotud ebaseaduslike tehingute väljaselgitamiseks. Komisjon peab selgitama välja, millistel asjaoludel saatis Eesti Pank Venemaa Välismajanduspangale valeandmeid sisaldanud kirja, ning millistel asjaoludel ja milliseid tehinguid sooritati eelnimetatud kirja põhjal. Komisjonil tuleb tuua selgust kas ja kui suures ulatuses tekitati VEB-fondi poolt sooritatud tehingutega kahju riigile ja erasektorile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra esitas täna riigikogu juhatusele otsuse eelnõu, millega küsib komisjoni lõpparuande esitamise tähtaja edasilükkamist.
VEB fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra kinnitab, et komisjoni hea töö on tekitanud mõningates inimestes kas hirmu või aukartust.
Eesti Panga president Ardo Hansson tunnistas, et VEB fondiga seotud pankade kriis seadis ohtu ka Eesti krooni.
Reformierakonna firma R-Hooldus on taas tähelepanu all. Ettevõtte endiste esindajate sõnul pole läbi VEBi raha parteisse jõudnud.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.