Seni kasutamata võimalus ettevõtjale on töötajate palkade otsene vähendamine, paiskas 2008. aasta septembris Äripäevas toimunud vestlusringis ootmatult välja suurärimees Jüri Käo.
Kui praeguseks tundub palkade alandamine täiesti tavalise praktikana, siis tollal mõjus Käo ettepanek väga uuendusliku ja radikaalsena. Ja ka üsna utoopilisena, sest mitmeid aastaid kestnud kiire majanduskasvu harjal sujuvalt sõudes olid kõik harjunud pideva palgatõusuga. Kuid 2008. aasta sügisel seisid ettevõtjad silmitsi väga terava vajadusega järsult kulusid kokku tõmmata.
"Mujal maailmas juba nii tehakse. On kollektiivlepingud, seletatakse töötajatele ära ettevõtte arenguperspektiivid ja praegune olukord. Näidatakse, et palku peab vähendama, sest alternatiiv on hullem," selgitas NG Investeeringute suuromanik tollal. "Lahe otsus see muidugi ei ole," nentis ta, kuid soovitas seda siiski ja eelkõige väikefirmade juhtidele.
"Minul on see mõte juba teoks tehtud, maikuus," rääkis 2008. aasta Äripäeva gaselli topis (Eesti kiirete kasvavate ettevõtete pingerida - toim.) seitsmenda koha saavutanud omatoodetud sealiha jaemüüja Paju Talu Kaubandus juht ja omanik Toomas Tõnts viis aastat tagasi. Tegemist oli radikaalse otsusega, mis päädis endiste töötajate lahkumise ning uute värbamisega, kuid seda juba sobiva väiksema palga eest. "Alles jäi ainult ehitusmees, kes leppis tunnipalga alanemisega sajalt kroonilt kaheksakümnele," rääkis Tõnts. Mees soovitab rasket otsust ka teistele väikefirmade omanikele, kuna tööjõuturul on olukord paranemas ja lojaalsed töötajad on valmis raskel ajal ka pisut väiksema tasuga.
Sarnane näide oli betoontoodete valmistaja Taloti näol, kes mitte ainult ei koondanud töötajaid, vaid kärpis ka allesjäänute palku 25-30%. "Palkade vähendamine ei läinud kellestki mööda," kommenteeris Taloti ehitusosakonna juht Filipp Morozov dv.ee-le.
Tollane rahandusminister Ivari Padar teatas, et avalikus sektoris pole palkade alandamine kindlasti mõeldav, küll aga tuleb teha kõvasti ümberstruktureerimisi ehk otsesõnu öeldes koondamisi. "Mis aga puudutab erasektorit, siis iga firmajuht peab meeskonna kokku kutsuma ja halvimal juhul otsustama, kas minna laiali, või alandada kõigi palkasid," nentis ta.
"Käibelanguse korral on väga raske inimestele öelda, et nüüd langeb teie palk sama palju. Siin puudub dünaamika," ütles Äripäeva tegevdirektor Igor Rõtov.
A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop ei pidanud viis aastat tagasi palkade vähendamist reaalseks, küll aga nende külmutamist, samuti koondamisi. "Palga vähendamine viiks töötajate moraali alla. Milline ettevõtte juht tahab omale motiveerimata töötajaid?" jäi Noop skeptiliseks. Tema juhitavas õlletehases kujunevad palgad vastavalt sama valdkonna keskmisele ja kõik on sellest põhimõttest teadlikud. "Inimeste arvu oleme küll juba tänavu vähendanud, kuna oleme suutnud seadmete abil tootlikkust kasvatada," sõnas Noop tollal.
Autor: Piret Reiljan, Kristi Malmberg
Seotud lood
Tavidi omanik Alar Tammingu sõnul on hea palk eduka töösuhte alus, kuid ühel hetkel ei pruugi palgatõus enam töötada.
Palkade avalikustamise idee üheks suuremaks kitsaskohaks pidasid tänasel Äripäeva Palgafoorumil esinenud osapooled probleeme, mida avalikustamine võib põhjustada töötajate isiklikus elus.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele