Riik tahab ilmselt väga saada seda kõige odavamat hinda ja on nõus kehva kvaliteedi ja maksmata maksudega, märkis Skanska juht Andres Aavik küsimuse peale, miks riigihangete läbipaistvuse ja usaldusväärsuse osas midagi muutunud ei ole.
„See on keeruline, sest osad need pakkumised sisaldavad firmade oma käekirja ja infot, mis pole väga hea avalikult jagada. Ärisaladustega seotud. Täna saavad kõik osalejad teada oma lõppnumbri ja saavad seda võrrelda. Ma arvan, et riigihangete poolel on paljud muid asju, mida tuleks muuta, see oleks kõige viimane asi,“ märkis Aaviks ja lisas, et tegelikult algab kõik sellest, kuidas on määratud hankel osalejate ring, et kas pakkumisel saavad ikka kõik osaleda või siis need ei saa, kes on viimastel aastatel oluliselt rikkumisi toime pannud.
„Riigihange lõppeb siis, kui riigihange on lõpuni viidud. Võiks olla ka andmebaas selle kohta, kus hankija annab töötegijale hinnangu. Kui mõne töötegija kohta on jätkuvalt negatiivseid hinnanguid, siis võiks olla see üks piirang,“ lausus Aavik, kelle sõnul on nii nemad kui ka paljud teised pöördunud töövõtjate poole küsimusega, et kas nad aitaksid korraldada hanget nii, et need teatud firmad ei saaks hankele tulla. Samas lisas ta, et tegelikult peaks see olema ikkagi seadusandja töö ja täna sellega ei tegeleta. Aaviku hinnangul võivad põhjuseks olla tekkivad vaidlused, mida üritatakse vältida ja siis suureneb ka oht, et objekt jääb üldse ehitamata ja siis valitaksegi halbadest variantidestb vähem halb ja pretsedenti ei looda.
Aaviku sõnul saaks turgu korrastada ka nii, kui võtta riigi poolt näiteks välja firmade viimase poolaasta sotsiaalmaksu laekumine, siis need firmad, mis on keskmise laekumise juures oleksid kvalifitseeritud, kuid need, mis jäävad teatud piirist allapoole, mis on selge märk ümbriku palgast, siis need diskvalifitseeritakse. „See võiks ka olla üheks võimaluseks turgu korrastada. Kuid riik tahab ilmselt väga saada seda kõige odavamat hinda ja on nõus kehva kvaliteedi ja maksmata maksudega,“ nentis Aavik.
Äripäev kirjutas juhtkirjas, et riigihanked peaksid muutuma läbipaistvamaks. Ühe ettepanekuna tõi Äripäev välja, et riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks on lihtsaim moodus lisaks praegu avalikustatavatele materjalidele ja dokumentidele teha pärast võitja väljakuulutamist avalikult kättesaadavaks kõigi konkreetsel riigihankel osalenute pakkumised.
Seotud lood
Eestil on vaja lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest lähiaastatel muuta oma riigihangete seadust. Sellega seoses on plaanis hankijate seas muuta ka arusaama, mille järgi on olulisim kriteerium riigihanke võitmiseks odavaim hind.
Äripäev kirjutas juhtkirjas, et üheks riigihangete läbipaistvuse suurendamise meetodiks võiks olla kõigi pakkumiste avaldamine pärast võitja selgumist. Nordeconi juhi Jaano Vingi sõnul võiks seda vabalt teostada.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.