Äripäev kirjutas juhtkirjas, et üheks riigihangete läbipaistvuse suurendamise meetodiks võiks olla kõigi pakkumiste avaldamine pärast võitja selgumist. Nordeconi juhi Jaano Vingi sõnul võiks seda vabalt teostada.
"See on otsustamise küsimus. Ei näe ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks seda ei võiks teha. Pakutud hinnad ei ole ju mingil moel sisuliselt vaadates mingi saladus või konkurentsieelis, mida peaks varjama. Kõik pakkumise esitanud ettevõtted ju selle info saavad," märkis ta.
Äripäev kirjutas juhtkirjas, et riigihanked peaksid muutuma läbipaistvamaks. Ühe ettepanekuna tõi toimetus välja, et riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks on lihtsaim moodus lisaks praegu avalikustatavatele materjalidele ja dokumentidele teha pärast võitja väljakuulutamist avalikult kättesaadavaks kõigi konkreetsel riigihankel osalenute pakkumised.
See annaks kõigile ettevõtjatele võrdse võimaluse end teistega võrrelda. Ettevõtjad saavad nii otsest kui kaudset tagasisidet, mida hinnati ja millele ehk järgmisel korral ise rohkem tähelepanu pöörata.
"Selleks, et hinnata pakkujate erinevaid oskusi ja võimekusi (sh usaldusväärsust), peab hankeprotsess ise olema tellijate poolt läbi viidud maksimaalselt professionaalselt. See tähendab, et kõige suurem rõhk tuleb panna tellijate oskuste kasvatamisele riigihangete ettevalmistamisel ja läbiviimisel. See vajadus muide kehtib ka tänase hankesüsteemi juures ja kahjuks seaduse muutmine üksi ei lahenda tänast suhteliselt kehva oskuste taset tellijate hulgas. Ehk – temaatikat tuleb vaadata terviklikult," vastas Vink küsimusele, kuidas saaks muuta seda, et riigi pakkumistel võidaks alati usaldusväärseim pakkuja.
Seotud lood
Eestil on vaja lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest lähiaastatel muuta oma riigihangete seadust. Sellega seoses on plaanis hankijate seas muuta ka arusaama, mille järgi on olulisim kriteerium riigihanke võitmiseks odavaim hind.
Riik tahab ilmselt väga saada seda kõige odavamat hinda ja on nõus kehva kvaliteedi ja maksmata maksudega, märkis Skanska juht Andres Aavik küsimuse peale, miks riigihangete läbipaistvuse ja usaldusväärsuse osas midagi muutunud ei ole.
Hankija seisukohast lähtuvalt toetame ideed avalikustada riigihankel edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus täies mahus, märkis Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige ja haldusdirektor Elari Udam.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”